EBRD: Ukraina kriis varjutab kasvuväljavaateid

"Negatiivne mõju avaldub juba lähiajal, isegi kui Venemaale uusi sanktsioone ei lisata," ütles agentuurile Bloomberg IHS Global Insighti vanemökonomist Lilit Gevorgyan. "Venemaa on olnud Kesk- ja Ida-Euroopas oluline investor, eriti energiasektoris. Kapitali pagemine Venemaalt tähendab, et need investeeringute mahud vähenevad."

1991. a endiste kommunistlike riikide turumajandusele ülemineku toetamiseks loodud EBRD peab Varssavis oma aastakoosolekut. Panga president Suma Chakrabarti kordas lubadust suurendada panga investeeringuid Ukrainasse, hoiatades samas Venemaa isoleerimise eest.

30 Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riigi SKP kasvab tänavu keskmiselt 1,3%, võrreldes 2,8%ga, mida EBRD prognoosis tänavu jaanuaris. Tuleval aastal prognoositakse SKJP kasvu 1,9%. Ukraina kriisi eskaleerumine riskib kasvu hoopis ära suretada, hoiatas pank. Ukrainas prognoosib EBRD tänavu 7% suurust SKP langust.

USAs kaalumisel olevad sanktsioonid Venemaa energiasektori vastu tabaks teistest regiooni riikidest enim Bulgaariat, Leedust ja Serbiat, mis kõige rohkem Venemaa tarnetest sõltuvad, ütles Gevorgyan.

"Majanduskasvu toibumine on olnud aneemiline," ütles Chakrabarti läinud nädalal Londonis. Üks põhjus on Ukraina kriis, teisalt pole euroala majandus toibunud nii kiiresti, kui loodeti. Kolmandaks on piirkonna riikide reformid soikunud, mille tagajärjeks on konkurentsivõime kahanemine muu maailmaga võrreldes, ütles Chakrabarti.

EBRD, mille laenuportfell Ukrainas on 4,7 miljardit eurot, teatas märtsis, et võib lähiaastatel täiendavalt investeerida miljard eurot, tõstes varem selleks aastaks plaanitud investeerimissumma 550 miljonilt eurolt 750 miljonile.

EBRD jätkab sanktsioonidest hoolimata ka Venemaa projektide rahastamist.

"Meie aktsionärid on ühel meelel, et EBRD on Venemaal aidanud asjadel paremuse poole liikuda," ütles Chakrabarti. "Kõik reformijad väidavad, et EBRD on olnud peamine reformide käivitaja."