Viimased päevad on Ukrainas olnud eriti verised. Mõlema poole võimumängijad kasutavad konflikti oma huvides ära. Venemaa presidendi Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov sõnas hiljuti ajakirjanikele, et tuhanded inimesed Ukrainas kutsuvad Venemaad appi ning et inimõigusi rikutakse Ukrainas üha enam.
See retoorika on sarnane sellele, mida Venemaa kasutas enne Krimmi tungimist ja selle annekteerimist. Allikate sõnul ei plaani Venemaa Ukraina täielikku okupeerimist, vaid rahutuste ja vägivalla jätkamist.
Venemaa majanduse jaoks on nafta ja gaas elulise tähtsusega. Geopoliitiliste pingete valguses nafta hinnad tavaliselt kasvavad. “Kõrgemad nafta- ja gaasihinnad on Venemaale alati kasulikud, kuid Putin mõtleb sellest palju strateegilisemalt,” sõnas Atlantic Councili teadlane Ian Brzezinski.
“Ma märgiksin veel ära, et ta ei saa kasu mitte ainult rahutustest Ukrainas vaid tema juhib neid. Tema eesmärk on Ukraina muutmine ebastabiilseks, mis aitaks tal oma haaret veelgi tugevdada.”
Ukraina valitsus, mis on korduvalt hoiatanud, et kriisi kõige ohtlikumad päevad on veel ees, on kriisi ka oma huvides ära kasutanud.
Konflikt võimaldab Ukraina presidendi kohusetäitjal Oleksandr Turtšõnovil ja peaministril Arseni Jatsenjukil otse USAlt ja Euroopa Liidult nõu küsida ja abi saada.
Jõukad ukrainlased on püüdnud Venemaaga sõlmitud tehinguid katkestada säilitamaks võim juhul kui Venemaa mõju peaks jätkuvalt teatud regioonides tugevnema.
Anonüümseks jäänud allikas viitas endisele peaministrile Julia Tõmošenkole, kui ühele niiditõmbajale Ukrainas, kes on tihendad sidemed säilitanud ka Venemaa poolega. Tõmošenkot, keda nähakse kui kogenud poliitikut, kes suudab kriisiolukorras liidrirolli võtta, lõikab kriisist poliitiliselt kasu.
Käivad ka spekulatsioonid, et mõned kodumaised oligarhid Ida-Ukrainast võivad olla separatistide ülestõusu taga mõjutamaks läänemeelset juhtkonda oma poliitilise võimu ja ärihuvide säilitamiseks.