Kapo: ärisuhted Venemaaga ei ole ohtlikud

"Kui küsida, kas meie kui ka majandusliku julgeoleku valdkonnas tööd tegev asutus arvame, et igasugused ärilised suhted Venemaaga on ohtlikud ja kurjast, siis kindlasti mitte," rääkis Heldna transiidikonverentsil Muuga sadamas. "Küsimus on aga rikside maandamises. Sa ei tohi siduda end sel määral, et juhul kui turg ära kukub on see sinu jaoks surm," lisas ta.

Kõige suurem probleem, mida Kapo eriteenistusena idanaabri puhul näeb, on Heldna sõnul see, et ükski sektor, mis on siinsele transiidisektorile oluline, ei ole Lääneriikide mõistes vaba turumajanduse kohaselt üles ehitatud. Ta märkis, et kui vaadata, kes juhivad Venemaal ettevõtteid, kust need inimesed on tulnud ja kui lähedal nad seisavad julgeolekuorganisatsioonidele, näiteks FSB või GRU, siis Venemaal ei ole võimalik eristada võimu, eriteenistusi ja organiseeritud kuritegevust.

"See on üks sümbioos, nad kasutavad teineteist, vahendina või huvide kaitseks. See on kõige suurem oht, et sa ei suuda öelda, kas see on puhtalt äriline suhe või kaugemale ulatuv samm, võte, mille lõksu võid langeda," selgitas Heldna. Küll aga märkis ta, et loomulikult tuleb geograafilist võimalust kasutada, seejuures neid ohte unustamata.

Heldna hinnangul võivad olla need Vene äripartnerid, kelle taustas on kokkupuude julgeolekuorganitega, oht meie ärimeestele, kui nähakse võimalust mõjutada Eesti sisespoliitikat. "Majandusjulgeolek, mille vahele nemad tõmbavad võrdusmärgi majandusluure, see on üks pehme jõuga mõjutamise meetod. Kahtlemata, kui sellel ärimehel on võimalik mõjutada mingisuguseid sisepoliitilisi otsuseid ja selleks on see ärimees vaja Venemaalt kompromiteerida, tehakse seda silma pilgutamata ja neid näiteid on kahjuks võtta ka meie väiksest Eestist," kõneles Heldna.

Täna toimub Muuga sadamas transiidikonverents „Transestonia 2014: Kriisikoosolek“, kus poliitikud, majandusteadlased, analüütikud ja eksperdid arutlevad neljas diskussioonipaneelis ettevõtjatega tegevusplaanide ja võimalike tulevikustsenaariumite üle.