Swedbank Eesti juhi Priit Perensi sõnul toimub Eestis varjatud vaesumine.
Perens rääkis täna advokaadibüroo Varul juubelikonverentsil, et talle teeb muret üldine investeerimisvarade hindade tõus. Investeerimisobjektide kassavood ei suuda pangajuhi hinnangul põhjendada nende varade hindu.
"Kas on inflatsioon või tõmbuvad varade hinnad allapoole? Mida see Eestis tähendab? Eelmisel aastal oli inflatsioon 2%, palgakasv oli 7-8%, palk kasvas ja ostujõud kasvas. Kuid kui me vaatame keskmise tarbija võimekust omandada kinnisvara, siis see on kahanenud. Varade hindade võrdluses toimub varjatud vaesumine," rääkis ta.
Perens lisas, et inimene võib ju osta poest vorsti sama hinnaga ja tunda, et elu pole väga hullemaks läinud, kuid kui ta tahab ühel päeval ilma vanemate abita korterit osta ja seda teha ei saa, siis see on probleem. "Need probleemid kajastuvad ka Eesti majanduses," kinnitas pangajuht.
Perens lisas, et Rootsi majanduskasvu pärast ta isiklikult väga muret ei tunne. Samas nentis ta, et globaalsed trendid mõjutavad Eesti majandust otseselt. Samuti majandusjõudude vahekorra muutus nn vaba ja mitte vaba maailma vahel.
"Rääkides konfliktist Ukrainas, siis viis aastat tagasi poleks Venemaa julgenud seda sammu astuda. Ja kui me mäletame viimast suurt finantskriisi, siis vaba maailm sinna kriisi ei sattunud," selgitas ta.
Teine globaalne trend on Perensi hinnangul jõukuse koondumine väiksema seltskonna kätte. Kui kuni 1970ndateni toimus liikumine inimeste jõukuse osas võrdsustumise suunal, siis pärast seda kümnendit algas vastupidine liikumine.
"Isegi Rootsis on rikkuse konsolideerumine väheste kätte kasvanud. Mis seal halba on? Seal ei olegi midagi halba. Meil kõigil läheb elu paremaks, kui majandus kasvab. Kui majanduskasv on nulli peal ja kellelgi läheb stabiilselt hästi ja minul läheb näiteks halvasti, siis tekitab see küsimusi sotsiaalse korra osas. Äkki peaks ühiskonna teismoodi ümber korraldama," tõstatas Perens küsimusi.
Seotud lood
Eesti ja USA finantskokkulepe, mille järgi Eesti annab Ühendriikide residentide andmeid välja (FACTA), toob Swedbanki juhi Priit Perensi sõnul pankadele suuremad õigused, kui on näiteks politseil.
Arvatakse, et tempel "kriminaalkorras karistatud" näitab midagi, tegelikult näitab midagi see, kui palju on korralikke inimesi, ütles justiitsminister Andres Anvelt.
Riigi peaprokurör Norman Aas rääkis Varuli advokaadibüroo konverentsil, et riik on korruptsiooni erasektori teadvustanud ning võitleb sellega.
Tööjõukulude osas on Eestis kõige kiirem palgakasv Euroopa Liidus, kinnitas Eesti Panga president Ardo Hansson.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele