Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela sõnul on bitcoini tehingute arv veel väike ning virtuaalraha on praegu eksperimendifaasis.
Järgneb Mihkel Nõmmela kommentaar:
Keskpank jälgib innovatsioone ja ilmselge on, et suurem trend saab alguse väiksemast eksperimendist. Tuleb aru saada, et tänapäeva reguleerimata virtuaalvaluutade teema toimub kasutajate enda vastutusel. See põhineb usaldusel ja see usaldus ja vastutus käivad seetõttu ka käsikäes.
Virtuaalvaluutad on ka investeerimisobjektid. Ei saa öelda, et need oleks täna väga laialdaselt kasutusel maksevahendina. Me näeme selles selgeid huvisid, kus üks soovib näiteks teenida väärtuse tõusu pealt tasu ja teine pool tahab luua globaalset maksekeskkonda selles eksperimendis.
Kui me võrdleme virtuaalrahade käsitlust teiste rahadega, siis siin konkreetselt puuduvad klienti kaitsvad meetmed. Selline tavaklient, kes ei ole väga nutikas ega tea kõiki krüptograafia nurgataguseid, ei saa aru, mis tal siis täpselt juhtus ja siis ta kipub tulema võimude juurde õigust nõudma. Tahame rõhutada, et osalege selles eksperimendis, aga kui midagi kaotate, ärge tulge võimude käest õigust nõudma.
Kuna bitcoin on arenemas globaalse võrguna, siis puudub ka keskne organisatsioon, kelle poole pöörduda. Virtuaalvaluutad on sündinud selle mõttega, et nad on täna väga algusfaasis. Tänane virtuaalvaluutade turumaht on 4,3 miljardit eurot, millest bitcoini osa moodustab 90%. Mis ei tähenda küll seda, et see ei võiks kasvada ega areneda.
Bitcoinimakseid on vähe, ööpäevas umbes 60-70 tuhat tehingut. Näiteks Eesti kaardimaksete maht päevas on 650 000 tehingut. Nii laialdaselt bitcoin veel kasutuses pole, kuid 10 aasta pärast võib seis olla teine.
Maksevahend saab kasvada siis, kui tema järele tekib vajadus. Palju kasutatud Sushicati näite põhjal võib öelda, et see lihtne inimene saab oma sushi kätte ka sularaha või kaardiga.
Isiklikult arvan, et virtuaalvaluutad on tulnud, et jääda. Küll nad siis jäävad, kui nad oma eksperimendifaasis edasi maksavad. Praegu on tegemist väga huvitava hetkega, kuidas edasi minnakse ja milliseid lahendused tulevad.
Mihkel Nõmmela esines oma ettekandega eile Tallinna Ülikoolis toimunud bitcoini konverentsil "Kas Bitcoin on tulnud, et jääda?"
Seotud lood
Mobiiliäppide firma Applaud juht Joonas Trussmann ütles eile toimunud bitcoini teemalisel konverentsil „Kas Bitcoin on tulnud, et jääda?“, et tema arvates on krüptoraha näol tegemist tõsise asjaga ning bitcoin on tulnud selleks, et jääda.
Advokaadibüroo Glimstedt partner ja vandeadvokaat Priit Lätt ütles, et Eesti hoiak bitcoini suhtes on konservatiivne ning see ei soodusta virtuaalraha levikut Eestis.
Eile toimunud bitcoini konverentsil „Kas bitcoin on tulnud, et jääda?“ ütles krüptorahade ja internetivabaduse pooldaja Otto de Voogd, et bitcoinil on sarnaseid jooni tavalise käibel oleva rahaga.
Bitcoini hind, mis on juba mõnda aega kaubelnud erinevatel börsidel 400 dollari keskpaigas, hakkas alates eelmise nädala algusest ülespoole liikuma.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.