Logistikapargis hoiad kokku

Lisaks võimaldab see ettevõttel keskenduda põhitegevusele, sest tugiteenuste arendamisega ei ole vajadust tegeleda, kuna nende eest hoolitseb logistikapark, kirjutab 10. juuni logistika rubriik.

Logistikapargi kasutamine on pikaajaline protsess, seega valikut tehes on oluline lähtuda mitte ainut ruutmeetri hinnast, vaid ka asukohast ja pargi võimalustest.

Logistikaparkide põhitegevus on lao- ja tööstuskinnisvara arendamine ning välja üürimine. “Lisaks ladude üürimisele pakume ka aktsiisilao ja tollilao teenust, tollivormistust ning laadimisteenust,” loetles Riigiressursside Keskus OÜ (RRK) müügi- ja turundusjuht Jarno Sild. RRK arendatavate hoonekomplekside üldpind on kokku pea 160 000 ruutmeetrit ja logistikapargid asuvad Tallinnas, Maardus, Muugal, Tapal, Paides ja Narvas.

Silla sõnul paiknevad RRK logistikaparkides eri ettevõtete laod, suuremate kaubanduskettide jaotuskeskused, samuti erinevat laadi tootmine. Nende kliendid on näiteks kumera joonega puitpõrandate tootja Bole OÜ, tekstiili- ja madratsikangamüüja Deslee Clama (Deslee Baltic OÜ) ning loodussõbralike jahilaskemärklaudade tootja Green Clay Manufacturing. Lisaks nimetas Silla kliendina ka Norra ettevõtet Perfect Home, kes on Eestisse üle toonud terve logistikaosakonna – ettevõtte tootmine toimub Aasias, kuid kaup ladustatakse Eestis ja siit liigub see edasi juba Skandinaavia riikidesse.

Norra ettevõtte kasutuses on Vana-Narva maantee logistikapargis ligi 5000 ruutmeetrit pinda. Pargis olevate hoonete pindala on kokku ligi 45 000 ruutmeetrit, kogu territoorium hõlmab 76 000 ruutmeetrit. Silla sõnul jõudis Norra ettevõte nendeni EASi kaudu. “Käisid vaatamas ja juhtus nii, et neile sobis just see pind, mis oli parasjagu vabanemas. Klappis,” rääkis Sild aasta alguses alanud koostööst.

Tallinnas ületab nõudlus pakkumise. RRK Tapa logistikapargi juhataja Riina Männiku sõnul on huvi rendilao ja sellega kaasnevate teenuste järele iga aastaga suurenenud. Tallinna piirkonna ladudes on pinnast isegi puudus. Linnast väljaspool saab ettevõte pakkuda vaba laopinda veel nii kaupade hoiustamiseks kui ka tööstuste arendamiseks, lisas Männik.

RRK logistikaparkide üürihinnad varieeruvad Männiku sõnul alates 1,3 eurost ruutmeeri eest Tapal kuni 4 euroni ruutmeetri eest Tallinnas.

Logistikaparkide teenuseid kasutavad ettevõtted, kellel pole endal piisavalt laopinda või siis puudub huvi see endale ehitada, selgitas Männik. Sellega jääb ettevõttel ära hoone ehitamise, haldamise ja hooldamise kulu. Männiku sõnul on rendilao teenuse kasutamine paljudele ettevõtele lihtsam ja soodsam. Lisaks võimaldab logistikapark paindlikult suurendada ja vähendada laopinda. “Mahu vähenedes võib sellest ka loobuda,” tõi ta välja eelise.

RRK müügi- ja turundusjuht Jarno Sild nimetas lisaks paindlikkusele rendilao kasutamise suurimaks plussiks rentnike võimalust keskenduda põhitegevusele. “Meie teha on see, et ettevõte ei peaks ennast vaevama kinnisvaraga seotud küsimustega, nagu hoolduskoristus, lumetõrje, tehnosüsteemid,” selgitas Sild.

Määrav tegur tooraine lähedus. Aastal 2012 tegevust alustanud jahilaskemärkide tootja Green Clay Manufacturing OÜ (GCM) üürib Tapal asuvas RRK logistikapargis tootmis- ja laoruume 2012. aasta novembrist. Kokku on ettevõte üürile võtnud 1600 ruutmeetri suuruse pinna. “Renditavaid logistikapargi ruume kasutame 2/3 ulatuses tootmiseks ja 1/3 ulatuses laoruumidena,” selgitas Green Clay Manufacturing OÜ juhatuse liige Harri Tammis. Lisaks kasutab GCM ka logistikapargi olmeruume.

“Tootmisettevõttena oleme seadnud endale eesmärgi tegelda põhitegevusega: tootmine, tootearendus ja müük,” põhjendas Tammis otsust kasutada rendipinda. “Kindlasti on logistikapargi ­eelis, et ei pea ennast killustama tugiteenuste arendamisega, sest seda kõike pakub logistikapark,” lisas ta.

Ettevõtet mõjutas asukoha valikul eelkõige toorainetootja geograafiline paiknemine. “Tapa piirkonna ja Tapa logistikapargi kasuks langes valik esmalt just seetõttu, et meie tehas kasutab märklaudade tootmises looduslikke tooraineid, millest peamine on Rakke tehase lubjakivi,” selgitas Tammis.

“Nüüd on selgunud, et Tapa on tootmisettevõtte jaoks hea paik, sest siin on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud tootmispersonali,” rääkis Tammis hiljem selgunud plussidest. Inimeste otsimisel kasutab GCM erinevaid kohalikke kanaleid, ka ajalehte. Parim variant on Tammise sõnul juba ettevõttes töötavate inimeste soovitused.

Tammis lisas, et firma kulu logistikapargi teenustele on ligikaudu 30 000 eurot aastas. Ruume plaanib ettevõte rentida pikaajaliselt. “Kindlasti esimesed 10 aastat,” märkis ta.

Transiidi seisukohast perspektiivikas koht. Pinna rentimise perioodi pikkus oleneb rentniku äri iseloomust ehk kas tegevus on pikaajaline või on tegu lühiajalise projektiga. “Üldiselt hoiame kliendisuhteid ja keegi vähese aja tagant laopinna asukohta ei muuda. Meil on palju häid pikaajalisi kliente,” sõnas Sild, lisades, et lühemad koostööd algavad paarist-kolmest aastast, enamik on siiski oluliselt pikemad.

Logistikapargi valikut mõjutab ka ettevõtte spetsiifika ja sellest tulenevad vajadused. “Tegureid on palju,” sõnas Sild. Näiteks võib olla Tapa logistikapargis ruumide rent eelistatud neile ettevõtetele, kelle jaoks mängib olulist rolli raudtee lähedus. “Seal jookseb väga mugavalt raudtee otse hoonete lähedal,” märkis Sild. Lisaks on olulised kriteeriumid sadamate lähedus, raudtee olemasolu, hea ühendus oluliste maanteedega ning objekti perspektiivikus transiidivaldkonna arenguid silmas pidades.

Madalam ruutmeetri hind ei tähenda soodsat lõpphinda

Arco Vara äripindade osakonna suurkliendihaldur Priit-Martti Ojari soovitab logistikapargi valikul lähtuda mitte ainult ruutmeetri hinnast, vaid võtta arvesse ka ruumide kasutamise kogukulu.

Logistikapargi valikul on oluline veenduda, et tarbitavate kommunaalteenuste, elektri, kütte ja gaasi võimsus oleks piisav. “Mõne pargi puhul võib olla probleeme veevarustusega – maht ei ole piisav või ressurss planeeritud,” selgitas Nehatu logistikapargis krunte pakkuv Arco Vara äripindade osakonna suurkliendihaldur Priit-Martti Ojari.

Teatud tüüpi ettevõtete jaoks on aga vesi oluline. “Näiteks toiduainetööstuses, samuti puhastusvahendite valmistamisel või puhastusteenust pakkuvatel firmadel,” selgitas ta.

Ettevõtetel erinevad soovid. Tootmisprotsesside puhul on lisaks vee mahule tihti oluline ka vee kvaliteet. Metallitööstusega seotud ettevõtjatele on aga tähtis hoone kõrgus, mis mõnes piirkonnas võib olla piiratud asukohaga seotud reeglite tõttu – näiteks lennujaama läheduses.

“Kriteeriume on mitmeid. Elekter on valdavalt igal pool olemas, aga seda on ka lihtsam alati tuua. Suurt veemahtu kaugelt tuua võib aga üsna kalliks osutuda,” sõnas Ojari.

Rääkides üürikuludest soovitas Arco Vara esindaja lähtuda logistikapargi teenuste valikul mitte ainult ruutmeetri hinnast, vaid võtta arvesse ruumide kasutamise kogukulu. “Esmapilgul odavam hind ei tähenda alati soodsamat lõpphinda,” hoiatas ta. Kommunaalkulude kõrval on samuti oluline silmas pidada kauba ja toodangu liikumisega kaasnevaid kulutusi.

Oma rolli mängib ka logistikapargi kaugus suurematest elamispiirkondadest. “Üldjuhul on hea, kui see asub elamispiirkonnast kuni paarkümne kilomeetri kaugusel. Kui kaugus on suurem kui paarkümmend kilomeetrit, siis võib töötajate leidmisega keeruliseks minna,” sõnas Ojari.

Tallinna külje all Peterburi maanteel asuva Nehatu logistikapargi puhul võib Ojari sõnul arvestada, et seal kujuneb ­üüri kogukuluks umbes 5 eurot ruutmeetri kohta, millest ligi pool on kõrvalkulud. Viimaseid mõjutab oluliselt ka see, millist temperatuuri on üürnikul vaja – mõni tsoon võib täita külmlao funktsioone, teine aga vajab kütmist.

Ojari hinnangul kasutatakse logistikaparke pigem kauba ladustamiseks, tootmist on oluliselt vähem.  “Ligi 70% logistikaparkide suurklientidest on laod või jaotuspunktid,” ütles ta. Klientide seas on võrdselt nii kohalikke firmasid kui ka välismaiseid.

MIS ON MIS

Paldiski logistikapark   Territooriumi pindala: 171 000 m2  Hoonete pindala kokku: 15 000 m2  Ruumide pindalad: ladu/tootmine 6000 m2, 2 × 3000 m2 ja 1500 m2. Kontorihoone 1075 m2  Kasulik kõrgus: 4,5 m  Lao üürihind: 2,88 eurot/m2 kuusKontori- ja olmeruumide üürihind: 5,75 eurot/m2 kuus  Lisanduvad kulud: hooldustasu, kommunaalkulud, käibemaks

Vana-Narva mnt logistikapargi pealadu   Territooriumi pindala: 76 000 m2  Hoone üldpindala: 42 500 m2  Ruumide pindalad: 11 ladu suuruses 1100-2600 m2, raudteelööv 6000 m2   Kasulik kõrgus: laos 8,4 m, vahelaos 4 m, raudteelöövis 9 m   Lao üürihind: 1,28-2,88 eurot/ m2 kuus  Kontori- ja olmeruumide üürihind: 5,75 eurot/m2 kuus  Lisanduvad kulud: hooldustasu, kommunaalkulud, käibemaks

Tapa logistikapark   Territooriumi pindala: 201 000 m2  Hoonete pindala kokku: 40 000 m2  Ruumide arv: 30 laoruumi  Ruumide pindalad: 900–1600 m2  Kasulik kõrgus: 5,3–5,7 mLao üürihind: 1,6 eurot/ m2 kuus  Lisanduvad kulud: hooldustasu, kommunaalkulud, käibemaks

Narva logistikapark (arendamisel)  Territooriumi pindala: 285 100 m2  

Nehatu logistikapark (arendamisel)Territooriumi pindala: 27 ha