Läbilöömiseks on vaja näha suurt pilti

Kasvuvõimaluste loomise artiklisarja lõpetab kõige vastuolulisem teema. Senikäsitletu – ekspordi laiendamine, innovatsioon ja otseinvesteeringud välismaale – on olnud üsna selge ja enesestmõistetav. Neljas kasvueeldus, siseriiklik konsolideerumine, seda enam ei ole.

Väljatoomist väärt on vähemalt kolm olulisemat asjaolu, mis käivitavad konsolideerumise, kuid mida peetakse kasvuvõimaluste asemel probleemideks.

1. Ettevõtete väiksus ja killustatus

Üld-, juhtimis-, turundus- ja muud sellised kulud võtavad või võtaksid väikeste ettevõtete eelarvest ebamõistliku osa. Kasvada on keeruline, kui väiksuse tõttu kas või turunduseks raha ei jätku.

Lahendus oleks, kui Eesti eri piirkondades, aga samas tegevusalas toimetavad ettevõtted saaksid üle vargamäelikust vägikaikavedamisest ja koonduksid.Positiivset efekti oleks tänu sellele võimalik saavutada kiiremini ja väiksemate kuludega, kui seda nõuab näiteks uute ekspordivõimaluste otsimine. 

2. Põlvkondade vahetus Eesti ettevõtluses

Paljud firmad on jõudnud nii kaugele, et muudatused omanikeringis on paratamatud. Veel mõni aasta tagasi ei olnud see probleem, sest paarkümmend aastat tagasi oma ettevõtte asutanud inimesed olid parimas tegutsemiseas.

Selline ettevõtete asutamise loogika on mujalgi – kõige hakkajamad on 30-40ndates eluaastates inimesed. 20aastased pühenduvad veel muule, kuigi uued tehnoloogiad on seda loogikat muutnud, kuid me räägime 20 aastat tagasi alustanutest ning50-60aastased ei ole enam nii altid nullist alustama.

Eesti eripära tuleneb sellest, et ettevõtlust alustati üheskoos ja ühel ajal, sest enne polnud võimalust. Järelikult on käes periood, kus 15-20 aastat ettevõtluses olnud inimesed mõtlevad rahulikuma tempo ja ülesannete peale, sest on jõudnud soliidsesse ikka. Edasi antakse hulk teatepulki ja järgmise kümmekonna aastaga väheneb ettevõtete omanike vanuseline kontsentratsioon. Ühel hetkel saab alustamisest tingitud nn turuhäire läbi.

Aktiivsust lisab kindlasti ka maa ja omandireformi pärimistsükli aktiivsus. Viimastel aastatel oluliselt kasvanud näiteks metsamaaomanike arv tuleneb pärimisega uuteks omanikeks saanud inimeste juurdekasvust. Kindlasti on neist mingi osa nõus oma varast loobuma ja nii tekitatakse turule juurde pakkumist.

3. Eestis napib kvalifitseeritud tööjõudu

Mida suuremaks muutuvad ettevõtted, seda rohkem lisand­väärtust on võimalik olemasolevate spetsialistidega luua. Meeles tuleb pidada, et oluline on siinsetele spetsialistidele piisavalt keerukate ülesannete andmine. Võimalusi selleks on palju, näiteks keerukamate tehnoloogiate rakendamine või keerukamate organisatsioonide/ struktuuride loomine.

See toob ringiga tagasi innovatsiooni juurde, sest sealt tulevad uued tehnoloogiad ja tooted, millele on omakorda vaja uusi turgusid ja neile pääsemiseks on üks võimalus otseinvesteerimine välismaale.

Järelikult on Eesti majanduskasvu eelduste väli tervik ning läbilöömiseks on vaja näha suurt pilti. Nagu juba rõhutatud, tegu on strateegilise tasandi arengutega, mille puhul on kõige olulisem pühendumine ja planeeritu elluviimine. See õnnestub, kui uskuda endasse, hoida fookus paigas ja pühenduda eesmärgile.

Loe Tööstusest Artiklisari neljast kasvumootorist

20. mai – otseinvesteeringud välismaale22. aprill – innovatsioon28. märts – eksporditegevuse laiendamine

Ettevõtlussektoris peavad investeeringud olema suunatud mahu kasvule ja konkurentsivõime parandamisele. Eesti praeguses majandusseisus on neli teistest ilmselgelt olulisemat kasvumootorit eksporditegevuse laiendamine, innovatsioon, otseinvesteeringud välismaale ja siseriiklik konsolideerumine. Tegu on strateegilise tasandi arengutega, mis eeldavad pühendumist ja planeeritu elluviimist.

Artikkel ilmub 11. juuni Äripäeva kuukirjas Tööstus. Lisaks saab sellest lugeda, kuidas vallutada Norrat ja Saksamaad ning milliseid kiirabiautosid Eestis toodetakse.