VEB Fondi komisjoni on kogunenud võimsalt infot

Täna tutvustab riigikontroll enda koostatud VEB Fondi auditit.

Järgneb Rainer Vakra poolt Delovoje Vedomostile antud intervjuu.

Kelle algatusel komisjon loodi ja mis oli selle peamine eesmärk?

Algatust vedasid toona sotsiaaldemokraadid eesotsas Andres Anveltiga. Esiti oli ka teatud eriarvamusi, näiteks ideed pidas ebamõistlikuks Aivar Riisalu. Ühel hetkel aga kasvas ühiskondlik huvi sedavõrd suureks, et vastu polnud võimalik seista ka kahtlejatel. Komisjon loodi riigikogusse kõikide fraktsioonide konsensusliku otsusena. Konkreetse eelnõu andis sisse üks selle eestvedajaid, praegune justiitsminister Andres Anvelt.

Miks just teid määrati sellega tegelema?

Kui riigikogu otsustas panna VEB fondi komisjoni esimeheks minu, oli praegune tegus ja komisjoni toetav liige Aivar Riisalu lausa ründaval seisukohal: mida sellised poisikesed nagu Vakra sellest valdkonnast üldse midagi teavad. Tegelikkuses on minu vanus osutunud hoopis trumbiks. Puhta lehena, ilma eelarvamusteta ning isiklikult toonaseid Eesti rahanduse ja majanduse juhte tundmata on olnud hea uurimistööd juhtida. Toonastel segastel aegadel ma tegutsenud ei ole, seega kõik isiklikud huvid on välistatud. Ühesõnaga on mul olnud tõe väljaselgitamiseks vabad käed.

Isegi kõige suuremad skeptikud peavad tunnistama, et komisjon on teinud oma tööd hingega, et ükskord selgus majja saaks. Kui on tehtud valgust kartvaid otsuseid ja eesmärk on need päevavalgele tuua, on vaja ausalt oma rida ajada isegi siis, kui laua taga sinu vastas istuvad sellised lugupeetud Eesti kodanikud nagu Siim Kallas ja Vahur Kraft.

Hiljuti esimest korda kutsuti siia selgituste andmiseks Ain Hanschmidt. Kas jäite tema selgitustega rahule?

Hanschmidt kordas valdavalt üle seda, mida me juba teadsime, näiteks miks Ühispank oli nõus Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga VEBi nõudeid võla kattena arvestama. Kui mingil hetkel hinnati neid nullväärtusega ehk nendega polnud midagi teha, siis miks anti nõuded Põhja-Eesti Panga kahjumi hüvitamiseks? Miks keegi oli nõus võtma vastu nullväärtusega pabereid? Hanschmidti selgituse kohaselt oli neil lootus, et keegi ikka on huvitatud nõuded mingi protsendiga tulevikus ära ostma.

Meie eesmärk on kirjutada kogu saadud info 18. juuni raportisse. Saan vaid öelda, et mõningate vastuste puhul olime pettunud, et toonased rahandusjuhid kohati niivõrd halva mäluga on. Kuna komisjoni ees on käinud pea 50 inimest, on meil pilt kokkuvõttes terviklikum kui neil asjaosalistel, kes valgustavad vaid mingit kindlat ajalõiku. Kuna oleme teinud koostööd kaitsepolitsei ja teiste jõustruktuuridega, on kogutud infopagas tegelikult võimas ning see kajastub kindlasti ka lõppraportis.

Miks pakuti osta just Ühispangale?

Sellepärast, et toona liideti Ühispank Põhja-Eesti Pangaga. Ühispanga juhtide sõnul liitsid nad tegelikult toona kümneid ja kümneid väikeseid panku.

Hanschmidt ütles ajakirjanikele, et ei ole asjaga üldse kursis.

Ta väitis ka, et nägi Aleksandr Matti alles pärast seda, kui tehing juba sõlmitud oli. Hanschmidti volitustega toimetas toona Lembit Kitter, aga ka Lembit Kitter on uurimiskomisjonis käinud.

Kuid miks need ostu-müügilepingud on kadunud, samas kui kõik muud dokumendid on olemas?

Ei ole kadunud, meil on kõik olemas.

Auditis on kirjas, et need on kadunud.

Leidsime kõik üles, viimase alles maikuus. Materjalirohkuse tõttu otsustas riigikogu kahel korral uurimiskomisjoni tähtaega pikendada.

Kas Hanschmidt ütles, kui palju pank sellega teenis? Kui midagi teenis…

Nemad teenisid oma osa siis, kui müüsid maha VEBi nõuded, mille olid neile andnud Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank.

Kas olete nõus väitega, et Matt oli tankist, kes sai vahendustasu?

Komisjoni esimehena ei saa ma ega taha spekulatsioonidega kaasa minna. Kindel on see, et Matt on reaalselt eksisteeriv isik, temaga kohtumist on meile kinnitanud mitmed inimesed. Isegi Hanschmidt tunnistas, et kohtus Mattiga pärast lepingu sõlmimist. Aga kellega Matt koos töötas või kes keda juhtis, seda ma praegu ei kommenteeri.

Kas teil on mõtteid selle kohta, kuidas tuli raha tagasi Eestisse?

Meile on teada, et kõikide tehingute tulemusena saadi kätte 32 miljonit dollarit. See, mismoodi ja kas see Eestisse tagasi jõudis, on taas oletamine ja näpuga näitamine. See ei ole ka komisjoni ülesanne. Kui raporti kokku paneme, tahame luua juhtunust tervikliku pildi ning kirjutada mustvalgelt välja kõik faktid. Riigikogu uurimiskomisjon pole kohus – hinnangut ei anta ja süüdimõistvat otsust välja ei kuulutata.

Kas olete nõus, et Matti allkirjad maksedokumentidel erinevad tema originaalallkirjadest?

Kõik kirjad, mille puhul on olnud vajalik allkirjade võrdlus, oleme saatnud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi spetsialistidele. Viimased tulemused tegelikult veel käes ei ole, aga pabereid, mida on olnud võimalik koostöös Kohtuekspertiisi Instituudiga kontrollida, oleme ka kontrollinud. Ekspertiisi tuvastatu lisame samuti raportisse. Prioriteediks on olnud Vahur Kraft ja tema antud allkirjad.

On küll spekulatsioon, kuid kas teie missioon on ka uurida välja, kes on kogu selle sertifikaatide skeemi tõeline algataja?

Muidugi, see on üks meie võtmeülesandeid. Lisaks on eesmärk välja selgitada, kes said kasu ja kes kahju, just ettevõtte tasandil. Veel üks väga selge eesmärk on vaadata üle kõik, mis puudutab Eesti Panga 5. aprilli 1995. aasta kirja, ning tuvastada, kes on selle autor ning miks see toona koostati.

Kas on plaanis avaldada Ühispanga uued dokumendid?

Kõik paberid, mida oma töö käigus leiame, ka avaldame. Kui räägime lepingutest, siis seal ei ole midagi saladuslikku. Paneme kõik raporti juurde lisamaterjalina.

Kas kutsute selgituste andmiseks Tiit Vähi välja?

Teda meie kutsutute nimekirjas ei ole.

Kas olete nõus, et Kraft ei ole peamine kangelane selles loos?

See on jälle spekulatsiooni valdkond, kuhu ma ei lasku. Selge on see, et Vahur Krafti allkiri tõstatab palju küsimusi. Lõppkokkuvõttes kannab allkirja panija ka vastutust. Siiani ei ole Kraft suutnud veenvalt selgitada, miks ta kirja allkirjastas ja kust tulid selles kajastatavad numbrid. Ühest ja otsest vastust ei ole me veel saanud.

Milline peab olema teie aruanne, et saaksite öelda, et komisjon tegi oma tööd väga hästi?

Arvan, et juba kogutud info põhjal võib öelda, et oleme oma tööd hästi teinud. Esiteks tellisime Lasse Lehiselt õigusliku analüüsi, kus on selgelt öeldud, et Eesti riik ei käsitlenud kõiki huvipooli võrdselt. Teiseks, kui vaadata seda inimeste ringi, kes on ootamatult mälu kaotanud, hämanud ja ebaadekvaatseid vastuseid andnud, on igale mõtlevale inimesele selge, et järelikult on põhjust midagi varjata. Kolmandaks saame kinnitada, et see n-ö 32 miljoni dollari projekt viidi edukalt ka ellu ega ole fiktsioon.

Võluvits on see, kui saame teada, millal oli 5. aprilli kiri koostatud – kui tagantjärele, annaks see asjale hoopis uue kuvandi, kui aga tõesti just 5. aprillil, oli tegu süsteemse ja läbimõeldud tegevusega. Aastaid on Eesti ühiskonda juhitud valedele jälgedele just sellega, et kõigi ettevõtjate raha külmutati Moskvas. Rohkem pole võimalik hetkel avalikustada, tuleb oodata 18. juuni lõppraportit.

Milline peab olema teie töö kindel õiguslik tulemus?

Uurimiskomisjoni raporti ning selles esitatud väited ja faktid kinnitab riigikogu. Meie mõõdikuks on selle kvaliteet ja selgus. Eesmärk on tõmmata VEB fondi saagale joon alla.

Kas keegi pöördus 2012. aastani õiguskaitseorganitesse selle asja uurimiseks? Miks viiakse audit läbi alles kahekümne aasta pärast ja järsku tuleb päevavalgele nii suur hulk juba aegunud kuritegude jälgi?

Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon ei ole tuvastanud kuritegude toimepanemist. Komisjonil puudub ka vastav pädevus, sest küsimus võimalike kuritegude toimepanemisest kuulub esmalt uurimisorganite (täitevvõimu) ja lõppastmes õigusemõistmise (kohtuvõimu) ainupädevusse. Komisjonile teadaolevalt on võlausaldajad ka varem mitmel korral õiguskaitseorganite poole pöördunud. VEB Fondiga seoses on toimunud mitmed kohtumenetlused, pöördutud on ka kaitsepolitseiameti ja teiste uurimisorganite poole. Seega ei ole õige väita, et kuni 2012 aastani pole õiguskaitseorganitesse pöördutud. Samuti pole õige nn „VEB Fondi raha varastamise“ väide.

Ametiülesannete tõttu pidid teatud inimesed juba varem jõudma selle loo jälile. Kas olete püstitanud  mahavaikimise eest vastutavate isikute kindlakstegemise küsimust? Kas teie komisjon on pöördunud VF peaprokuratuuri poole õigusabi saamiseks? Kas Eesti palvel on õiguskaitseorganid kontrollinud Aleksandr Matti? Kui jah, siis milline oli tulemus?

VEB Fondi loomise ja tegevusega seotud isikute ring on komisjonile teada ja see nähtub ka lõppraportist. Komisjon tegi sisulist kootööd riigikontrolliga, kes õigusabi korras taotles materjale Venemaa Kontrollikojalt. Mingit asjakohast abi ega dokumente vene poolelt ei saadud. Venemaa peaprokuratuuri poole pöördumiseks vajadus puudus, sest see ei seondu uurimiskomisjonile seatud küsimustele vastuste leidmisega. Eestis moodustatud Riikliku VEB Fondi loomise, juhtimise ja tegevuse asjaolude väljaselgitamine ei sõltu Venemaa peaprokuratuuri tegevusest/tegevusetusest.

Kas olete taotlenud VEB-st dokumente Aleksandr Matti firmadega seotud operatsioonide kohta? Kui jah, kas on võimalik nendega tutvuda?

Venemaa Kontrollikoda ega VEB ei ole sisulist koostööd meie komisjoniga ega Riigikontrolliga teinud, dokumente vene poolelt pole saadud.

Kas komisjon tegi kindlaks seose Matti ning Eesti Panga ja Ühispanga pankurite vahel?

Vaatamata korduvatele katsetele ei õnnestunud komisjonil Aleksandr Matti isiklikult küsitleda. Kuid sellegipoolest on komisjonile teada isikute ring, kes Mattiga vahetult suhtlesid ja temaga tehinguid sõlmisid.

Kas tegite kindlaks, kes nimelt oli teadmata päritolu sertifikaatide loomise algataja normaalsete võlakirjade asemel ja miks Riikliku VEB Fondi töö toimus suure hulga rikkumistega, sisuliselt ei olnud see isegi Fondi normaalne töö vaid „simuleerimine“; mis ei vastanud seaduslikule korrale? Kas konkreetne süüdlane tehakse kindlaks komisjoni töö tulemuste põhjal? Kui ei, siis miks?

Uurimiskomisjoni lõppraport sisaldab ammendavaid vastuseid komisjoni uurimisobjektiks seatud küsimustele. Erinevate isikute võimaliku süüküsimuse lahendamisega komisjon pädevuse puudumise tõttu ei tegelenud.

 

 

Autor: Anastassia Tido, Kristi Malmberg