Brüsselis Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu allkirjastanud Ukraina president ütles, et Ukraina jaoks ei ole see seitse aastat väldanud protsessi lõpp, vaid reformiprotsessi algus.
"See on kõige olulisem päev pärast iseseisvumist," ütles Porošenko pressikonverentsil, lubades otsustavat võitlust korruptsiooni vastu, õigusriigi ja demokraatia põhimõtete kindlustamist ja ärikliima parandamist.
"Kõik euroopalikud väärtused peavad nüüd olema meie esmaseks eesmärgiks," ütles Porošenko.
Porošenko avaldas lootust, et seda kurssi toetab ka Ukraina rahvas, kes on maksnud assotsiatsioonilepingu eest ränka hinda. Sajad inimesed on kaotanud elu.
Suurimaks takistuseks Ukraina uuel kursil on riigi julgeolekuolukord.
Täna võtsid ELi valitsusjuhid vastu avalduse, mis suurendavad survet kõigile osapooltele Porošenko esitatud rahuplaani reaalseks elluviimiseks. ELi valitsusjuhid andsid kolm päeva aega konkreetsete nõudmiste elluviimiseks, deklareerides, et on valmis vajadusel iga kell kokku tulema, et täiendavad survemeetmed käiku lasta. Täiendavate santsioonide kava on valmis.
Porošenko sõnul pole eesmärgiks mitte sanktsioonid sanktsioonide pärast, vaid dialoogi käivitamine rahuplaani elluviimiseks.
Porošenko ütles, et EL jätab Ukrainale võimaluse taotleda tulevikus ka ELi liikmesriigiks saamise perspektiivi. "See on Ukrainale pingutamiseks väga oluline präänik," ütles Porošenko.
Ukraina president avaldas lootust, et konsultatsioonid ja kõnelused Venemaaga suudavad ka Moskvat veenda, et Ukraina assotsiatsioonilepe ELiga ei ole suunatud ühegi riigi vastu.
Seotud lood
Gruusia ja Moldova allkirjastasid Brüsselis Euroopa Liidu assotsiatsioonileppe, mis toob kaasa tihedamad poliitilised ja majandussuhted Euroopa Liiduga.
Hiljemalt esmaspäevaks peab Ukraina rahuplaan edenema, teatasid ELi valitsusjuhid täna Brüsselis tehtud ühisavalduses, ähvardades vastasel juhul uute sanktsioonidega.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.