Hiljemalt esmaspäevaks peab Ukraina rahuplaan edenema, teatasid ELi valitsusjuhid täna Brüsselis tehtud ühisavalduses, ähvardades vastasel juhul uute sanktsioonidega.
Sammud, mida oodatakse, on üles loetud tavatu konkreetsusega.
Neljast punktist koosnev loetelu sisaldab nõuet leppida kokku mehhanism relvarahu ja tõhusa piirikontrolli monitoorimiseks, Ukraina võimudele kolme piiripunkti tagastamiseks, kõigi pantvangide vabastamiseks ja ulatuslike läbirääkimiste käivitamist, et hakata reaalselt ellu viima Ukraina presidendi Petro Porošenko rahuplaani.
Valitsusjuhid teatasid, et on valmis igal hetkel uuesti kokku tulema, et vajadusel täiendavaid survemeetmeid kasutusele võtta. Plaanid selleks on valmis.
Ülemkogu kutsus Venemaad tungivalt üles kasutama oma mõju ebaseaduslike relvastatud rühmituste üle ning tegema lõppu relvade ja võitlejate liikumisele üle piiri, et saavutada kiiresti reaalseid tulemusi pingete leevendamisel.
Valitsusjuhid kordasid ühisavalduses ka oma valmisolekut aidata kaasa Ukraina majanduse stabiliseerimisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Brüsselis Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu allkirjastanud Ukraina president ütles, et Ukraina jaoks ei ole see seitse aastat väldanud protsessi lõpp, vaid reformiprotsessi algus.
Gruusia ja Moldova allkirjastasid Brüsselis Euroopa Liidu assotsiatsioonileppe, mis toob kaasa tihedamad poliitilised ja majandussuhted Euroopa Liiduga.
Sajad Euroopa ja USA energiafirmade tööstuslikud juhtimissüsteemid on nakatatud keerulise viirusega. Küberrünnakute käigus levitatava pahavara taga on grupp, millel on silmnähtavad sidemed Venemaaga.
Kolmapäeval Brüsselis kogunenud Euroopa Liidu valitsusjuhid tegid otsuse laiendada sanktsioone Venemaa vastu, kuna Moskva pole piisavalt panustanud, et olukord Ukrainas rahunema hakkaks ja relvade sissevool üle piiri peatuks.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.