Sajad Euroopa ja USA energiafirmade tööstuslikud juhtimissüsteemid on nakatatud keerulise viirusega. Küberrünnakute käigus levitatava pahavara taga on grupp, millel on silmnähtavad sidemed Venemaaga.
„Energiliseks Karuks“ nimetatav võimas viirus võimaldab haldajatel jälgida reaalajas energiatarbimist. Samuti võimaldab viirus halvata füüsilisi objekte nagu tuulikud, gaasijuhtmed või elektrijaamad, vahendab Financial Times.
Küberrünnakuid läbi viiv organisatsioon on hästi rahastatud. Pahavara on 18 kuu jooksul okupeerinud hinnanguliselt 1000 organisatsiooni arvutisüsteeme 84 riigis. Viirus on sarnane Iisraeli ja USA poolt loodud Stuxnetile, millega nakatati ja saboteeriti edukalt Iraani uraanirikastamise rajatisi.
„Energilist Karu“ hakati IT turvafirmade sõnul kasutama selle aasta alguses. Esimesed rünnakud olid tehtud peamiselt spionaaži eesmärgil. Kõige rohkem on rünnatud USA ja Hispaania ettevõtteid. Neile järgnevad Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa.
„Selleks, et korraldada kõrgetasemelist rünnakut kogu energiasektorile, on vaja mingi valitsuse toetust,“ ütles turvaekspert ja endine sõjaväeluure ohvitser Stuart Poole-Robb. „Need inimesed töötavad Fapsi (Venemaa küberluure agentuur) heaks.“
Andmed viiruse kohta viitavad, et pahavara pärineb Venemaalt. Samas pole küberrünnakute puhul kunagi midagi kindlat. Näiteks Hiina häkkerid on samuti tegutsenud lääne energiafirmade spionoaažiga ja kasutanud Venemaa päritolu oma tegevuse varjamiseks.
Seotud lood
Hiljemalt esmaspäevaks peab Ukraina rahuplaan edenema, teatasid ELi valitsusjuhid täna Brüsselis tehtud ühisavalduses, ähvardades vastasel juhul uute sanktsioonidega.
Brüsselis eile Ülemkogule kogunenud ELi valitsusjuhid reageerisid nördimusega uudisele Saksamaa kantsleri Angela Merkeli telefoni pealtkuulamisest ning teatasid, et taotlevad USAga kokkulepet spioneerimise praktikate osas.
Ehkki vaid tingimisi, mõistis Thbilisi linnakohus neli pressiga seotud fotograafi vangi, vahendas Venemaa riiklik uudisteagentuur Interfaks.
Venemaa ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord on Eesti ärikinnisvara õitsele löönud.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.