Kaks kuud enne valimisi tegi arvamusküsitlustes alla jääv Rootsi valitsuskoalitsioon senises strateegias kannapöörde ja tuli välja ulatusliku investeerimiskavaga.
Plaan on investeerida kuni 400 miljardit Rootsi krooni infrastruktuuriprojektidesse ning ehitada lähima 20 aasta jooksul vähemalt 100 000 uut elamispinda, vahendab täna Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Täiesti muutunud on valitsuse suhtumine kiirrongiliinidesse, mida rahandusminister Anders Borg veel mitte väga ammu "ulmeks" nimetas. Ettepanekus on ehitada kiirraudteeühendused, mis vähendaks sõiduaja Stockholmi ja Göteborgi vahel kahele tunnile ning Stockholmi ja Malmö vahel 2,5 tunnile. Rongi sõidukiiruseks oleks 320 km tunnis. Investeeringu suurus on 140 mld Rootsi krooni.
Paketis on 70 miljardit krooni ka kolme suurima linna infrastruktuuriprojektidele, sealhulgas Stockholmi metroo laiendamiseks. Kaalumisel on ka uus ühendus Taaniga, võimalik tunnel Helsingöri ja Helsingborgi vahele.
100 000 uue elamispinna ehitus ja uued infrastruktuuriprojektid peaksid ehitussektoris juurde tooma 13 000 töökohta.
Lahtine on aga plaanide rahastamine. Ühe allikana kavandab Rootsi valitsus uut tüüpi maksu, mida maksaksid ärikinnisvara omanikud vara väärtuse tõusult, mille tingib uue infrastruktuuri väljaehitamine. Sarnane süsteem on Soomes, Rootsis vajab uue maksu plaan aga veel täpsemat selgitamist, nendib leht.
Investeerimisplaanile avaldasid toetust ka lähenevate valimiste eel arvamusküsitluste järgi suurima toetusega sotsiaaldemokraadid.
Rootsi majandus on ammu vajanud musklijõudu, kommenteeris Rootsi SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist Twitteris, tervitades valitsuse investeerimisprogrammi.
Seotud lood
Rootsi SKP kasvas teises kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,2%, avalikustas Rootsi statistikaamet täna esialgses hinnangus.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.