Veidi üle 11 miljoni elanikuga Belgia on viimase aastaga tõusnud üheks suurimaks USA võlakirjade omajaks. Soetatud võlakirjade hulk on liiga suur, et Belgia neid ise ostnud oleks.
Kokku on seega 8 kuuga suurendatud USA võlakirjade hulka ligi 200 miljardi dollari võrra. See on Belgia 484 miljardi dollari suurusest SKPst lausa 41 protsenti, millega on Belgia tõusnud kolmandaks suurimaks USA võla omajaks Hiina ja Jaapani järel.
Paljude analüütikute sõnul näitab järsk tõus, et Brüsselit kasutavad teised riigid finantskeskusena, et osta salaja USA võlakirju. Samuti arvatakse, et järjest rohkem investoreid võib kasutada Eurocleari (Belgias asuv JP Morgani loodud finantsteenuste ettevõte, mis spetsialiseerub väärtpaberitehingutele ning klientide väärtpaberite hoidmisele) arveldus- ja väärtpaberite laenamise teenuseid.
Eurocleari sõnul on nende USA võlakirjade hoiused tõesti „tõusnud dramaatiliselt“.
„Me teame, et Belgia ei osta neid võlakirju. Neid on Belgia jaoks liiga suures koguses. Et teada saada, peame uurima antud riigis väärtpaberite hoidmisega tegelevaid ettevõtteid,“ ütles aprillis Financial Timesile investeerimispanga Brown Brothers strateeg Marc Chandler.
Väärpabereid hoiustava firma TD Securities strateeg Gennadiy Goldberg aga ütles: „Me kahtlustame, et USA võlakirju ostab Belgia kaudu keegi teine. See on reaalsem variant, kui et Belgia suudaks ise selliseid koguseid osta.“
Väärtpaberite liigutamises Belgiasse kahtlustatakse ka Venemaad. Venemaa võis vahetada nende võlakirjade hoidmise teenusepakkujat, et vältida sanktsioonide kaudu ähvardavat varade külmutamist Ukraina kriisi tõttu.
USA rahandusministeerium on püüdnud viimasel ajal võlakirjade omamise andmeid parandada, sest üha rohkem riike ostavad neid vahendajate kaudu. Peamiselt on nendeks suured finantskeskused nagu London või Hong Kong. See tähendab, et suuremad ostukohad on märgitud ostjatena, samal ajal, kui ostjaks võib olla hoopis mõni teine riik.
Seotud lood
USA valitsuse kümneaastase võlakirja tootlus tõusis eile esmakordselt kahe aasta jooksul kolmele protsendile, vahendab Bloomberg.
USA valitsuse hinnangul tegid nad eelmisel aastal riigieelarvest 100 miljardi dollari eest makseid inimestele, kes ei oleks pidanud seda raha saama.
Belgia kuningas, Albert II, kes andis juulis trooni üle oma pojale Philippele, on kaevelnud, et tema aastapalga kärpimine on “tänamatu” ja majanduslikult “problemaatiline”, vahendas kohalik meedia.
The Telegraph vahendab Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu endist juhti, Iiri tööparteilast Ruairi Quinni, kelle hinnangul annaks nii Hispaania kui ka Belgia veto iseseisva Šotimaa püüdele euroliitu astuda.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.