• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,00%5 974,07
  • DOW 300,00%42 906,95
  • Nasdaq 0,98%19 764,88
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,32%39 036,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,99
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,00%5 974,07
  • DOW 300,00%42 906,95
  • Nasdaq 0,98%19 764,88
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,32%39 036,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,99
  • 09.07.14, 14:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kes ostab salaja Belgia kaudu USA võlakirju?

Veidi üle 11 miljoni elanikuga Belgia on viimase aastaga tõusnud üheks suurimaks USA võlakirjade omajaks. Soetatud võlakirjade hulk on liiga suur, et Belgia neid ise ostnud oleks.
Kokku on seega 8 kuuga suurendatud USA võlakirjade hulka ligi 200 miljardi dollari võrra. See on Belgia 484 miljardi dollari suurusest SKPst lausa 41 protsenti, millega on Belgia tõusnud kolmandaks suurimaks USA võla omajaks Hiina ja Jaapani järel.
Paljude analüütikute sõnul näitab järsk tõus, et Brüsselit kasutavad teised riigid finantskeskusena, et osta salaja USA võlakirju. Samuti arvatakse, et järjest rohkem investoreid võib kasutada Eurocleari (Belgias asuv JP Morgani loodud finantsteenuste ettevõte, mis spetsialiseerub väärtpaberitehingutele ning klientide väärtpaberite hoidmisele) arveldus- ja väärtpaberite laenamise teenuseid.
Eurocleari sõnul on nende USA võlakirjade hoiused tõesti „tõusnud dramaatiliselt“.
„Me teame, et Belgia ei osta neid võlakirju. Neid on Belgia jaoks liiga suures koguses. Et teada saada, peame uurima antud riigis väärtpaberite hoidmisega tegelevaid ettevõtteid,“ ütles aprillis Financial Timesile investeerimispanga Brown Brothers strateeg Marc Chandler.
Väärpabereid hoiustava firma TD Securities strateeg Gennadiy Goldberg aga ütles: „Me kahtlustame, et USA võlakirju ostab Belgia kaudu keegi teine. See on reaalsem variant, kui et Belgia suudaks ise selliseid koguseid osta.“
Väärtpaberite liigutamises Belgiasse kahtlustatakse ka Venemaad. Venemaa võis vahetada nende võlakirjade hoidmise teenusepakkujat, et vältida sanktsioonide kaudu ähvardavat varade külmutamist Ukraina kriisi tõttu.
USA rahandusministeerium on püüdnud viimasel ajal võlakirjade omamise andmeid parandada, sest üha rohkem riike ostavad neid vahendajate kaudu. Peamiselt on nendeks suured finantskeskused nagu London või Hong Kong. See tähendab, et suuremad ostukohad on märgitud ostjatena, samal ajal, kui ostjaks võib olla hoopis mõni teine riik.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 06.09.13, 11:57
USA kümneaastase võlakirja tootlus kahe aasta kõrgeim
USA valitsuse kümneaastase võlakirja tootlus tõusis eile esmakordselt kahe aasta jooksul kolmele protsendile, vahendab Bloomberg.
Börsiuudised
  • 09.07.14, 14:31
USA lasi viie aastaga tuulde pool triljonit
USA valitsuse hinnangul tegid nad eelmisel aastal riigieelarvest 100 miljardi dollari eest makseid inimestele, kes ei oleks pidanud seda raha saama.
Börsiuudised
  • 07.11.13, 18:28
Belgia endine kuningas ei saa miljonilise sissetulekuga hakkama
Belgia kuningas, Albert II, kes andis juulis trooni üle oma pojale Philippele, on kaevelnud, et tema aastapalga kärpimine on “tänamatu” ja majanduslikult “problemaatiline”, vahendas kohalik meedia.
Uudised
  • 25.08.14, 21:07
Hispaania ja Belgia ei laseks Šotimaad ELi
The Telegraph vahendab Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu endist juhti, Iiri tööparteilast Ruairi Quinni, kelle hinnangul annaks nii Hispaania kui ka Belgia veto iseseisva Šotimaa püüdele euroliitu astuda.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele