Täna Brüsselis kohtuvad Euroopa Liidu valitsusjuhid arutavad ka sanktsioonide karmistamist Venemaa suhtes.
Saksamaa kantsler Angela Merkel kinnitas agentuuri Bloomberg andmeil, et võimalike karmimate sanktsioonide teema on täna Ülemkogul päevakorras, kus valitsusjuhtide kokkutulemise tegelik põhjus on ELi olulisemate tipp-ametikohtade täitmine.
Wall Street Journal kirjutas ELi kõrgemate ametnike eilsele nõupidamisele viidates, et ilmselt otsustavad valitsusjuhid täna sanktsioone karmistada, kuna Venemaa ei ole täitnud juuni lõpus toimunud Ülemkogul esitatud nõudmisi olukorra leevendamiseks Ukrainas.
Karmistamine tähendaks seda, et ELi sanktsioonid laieneksid ka ettevõtetele, mis saavad kasu annekteeritud Krimmist või mis toetavad olukorra destabiliseerimist Ukrainas. Konkreetsete ettevõtete nimetamine jääb ilmselt diplomaatide ja välisministrite otsustada. Need ei oleks aga siiski veel need niinimetatud kolmanda järgu sanktsioonid konkreetsete majandusharude vastu.
Ajaleht Financial Times sai kätte sanktsioonide mustandi, millest on näha, et lisaks sanktsioonide laiendamisele plaanib EL peatada Euroopa Investeerimispanga (ja ka võimalusel EBRD) rahastuse uutele projektidele Venemaal ning peatada toetuse ELi ja Venemaa kahepoolse koostöö raames. Selleks on ELi eelarves ca 450 mln eurot, kuid mitte kõiki summasid ei külmutata - kodanikuühiskonna projektide rahastamine jätkuks.
ELi valitsusjuhtide tänast tippkohtumist jälgib tähelepanelikult ka USA, mis on ärgitanud Euroopa Liitu Venemaa suhtes jõulisemaid sanktsioone käiku laskma. Washington on valmis ka ilma Euroopata sanktsioone karmistama, kuid koos oleks mõju suurem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Samal ajal kui Euroopa Liidu valitsusjuhid Brüsselis nõu pidasid, kuidas Venemaale Ukraina olukorra jätkuva destabiliseerimise eest vastata, teatas USA valitsus omapoolsetest uutest sanktsioonidest.
USA ärgitab Euroopa Liitu Venemaa suhtes sanktsioone laiendama, ent on valmis ka üksi edasi minema, kui EL Ukraina kriisis Venemaa suhtes tugevamale positsioonile ei asu.
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.