Venemaa vastaste sanktsioonide karmistamine mõjutab Eesti majandust eelkõige Venemaa majandusolukorra halvenemise ning kaudselt ka naaberriikide majandusolukorra kaudu.
Rahandusministeerium kommenteeris, et võtab Ukraina sündmuste ja sellega kaasnevate sanktsioonide mõju arvesse oma suveprognoosis, mis valmib septembris, kuid ka kevadprognoosi riskistsenaariumis on nt Venemaa majanduslanguse võimalusega arvestatud.
Samas muutub poliitiline olukord väga kiiresti ja seetõttu tuleb üksikute otsuste asemel vaadata kogupilti ning Euroopa majandusolukorda tervikuna.
Ukraina kriis ja/või sanktsioonide karmistamine mõjutab siinseid ettevõtjaid läbi Venemaa majandusolukorra halvenemise ning rubla odavnemise. Kapitali väljavool Venemaalt jätkub. Venelased muutuvad suhteliselt vaesemaks ega jõua nõrgenenud rubla tõttu importkaupu sellises mahus enam tarbida. Seega vähenevad Eesti ettevõtete eksporditulud Venemaale ekspordilt ning samuti mõjutab see Eesti kaudu toimuvat re-eksporti Venemaale. Võimalik vene turistide hulga vähenemine mõjutab turismisektorit.
Tänavu I kvartalis oli Venemaale mineva ekspordi osakaal 10,6%, samas siinkohal tuleb arvestada et Eesti päritolu kauba osa on väiksem. See 10,6% sisaldab ka re-eksporti, mida on keeruline eristada.
Kaudne mõju tuleb läbi Soome, Läti ja Leedu, kuna ka nende eksport on Venemaa suunal keerukam.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lisas, et sanktsioonide karmistamise mõju Eesti majandusele sõltub nende iseloomust. Kui lihtsalt lisatakse sanktsioonide nimekirja isikuid või piiratakse sõjatehnika eksporti, siis see Eesti majandusele olulist negatiivset mõju ei too. Et hetkel ei ole veel uutes sanktsioonides detailselt kokku lepitud, siis ei ole ka täna lõplikke hinnanguid võimalik anda.
Paljud kohalikud tootjad on samas Vene turu ebastabiilsuse tõttu juba arvestanud võimalike negatiivsete stsenaariumidega, mistõttu on tagajärjed mõnevõrra pehmemad. Sektoritest oleks suurem mõju logistikasektorile ning turismile, märkis ministeerium.
Täna arutavad Euroopa Liidu diplomaadid esimest korda nn kolmanda taseme sanktsioonide kehtestamist, mis on sihitud Venemaa tervete majandusharude vastu.
Seotud lood
Eile pärast seitse tundi väldanud arutelusid jõudsidki Euroopa Liidu riikide suursaadikud kokkuleppele, et käiku tuleb lasta nn kolmanda laine sanktsioonid.
Kui Euroopa Liit laseb Venemaa suhtes käiku karmimad sanktsioonid, riskib Taani eksport Venemaale 18 miljardilt Taani kroonilt (2,4 miljardilt eurolt) 3 miljardi krooni võrra kahaneda.
Eesti ettevõtjad leiavad, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid nende tööd otseselt ei takista, kaudne mõju on aga olemas.
Karmimad sanktsioonid, mida Euroopa Liit Venemaa suhtes kaalub, teevad murelikuks Belgia puuviljakasvatajad, kirjutab väljaanne De Tijd.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.