Eestisse jõuab sanktsioonide kaudne mõju

Hotelle pidava Nordic Hotelsi tegevdirektori Felix Mäguse sõnul on sanktsioonide esmaseid tagajärgi keeruline välja tuua. „Hetkel on suurem mõju pigem sellel, et rubla väärtus on langenud ja inimestel pole raha, et reisida,“ ütles Mägus. Samas leidis ta, et kui seatakse piirangud riikidevahelisele ettevõtluse arendamisele, siis midagi head sealt tulla ei saa „Igasugused sanktsioonid mõjuvad ettevõtlusele ja inimestevahelisele suhtlusele halvasti,“ arvas Mägus.

Ehitusettevõtte Talot ASi nõukogu esimees Jüri Mõis ütles, et neile pole Venemaa vastu kehtestatud piirangud halba toonud: „Talot pole viimasel ajal Venemaale midagi saatnud. Pigem on Ida-Euroopa riikides probleem Lääne investorite investeerimisjulguses. Muud probleemi pole siin hetkel näha,“ ütles Mõis.

Majandus- ja transiidieksperdi Raivo Vare väitel pole sanktsioonid küll Venemaa firmadega suhtlevate ettevõtete jaoks positiivne, kuid üldjuhul probleeme ta ei näe. „Äri aetakse tavaliselt firmadega, mis sanktsioonide alla ei lange. Ainuke asi, mis kaudselt võib mõjutada, on finantseerimine – Venemaal läheb sanktsioonide tõttu krediidiraha objektiivselt kallimaks. See tähendab seda, et jooksvas äritegevuses on kallima raha kasutamine alati teatud määral takistav tegevus, ehk Vene partneritel on rahaliselt raskem ja pangad annavad neile kallimalt raha. Lisaks vähendatakse tehingumahte, optimeeritakse oste ja võib-olla tekivad makseviivitused, aga need on juba teisesed, mitte otsesed mõjutused,“ leidis ta.

Venemaa vastu on EL ja USA kehtestanud erinevaid piiranguid, kuna arvatakse, et Moskva pole teinud piisavalt lahendamaks Ukrainas toimuvat konflikti. Hetkel on USA ja EL rakendanud piiranguid nii Vene ettevõtetele kui ka üksikisikutele, kuid ELi sanktsioonid on olnud pigem leebemad. Eile tuli Euroopa Liidu diplomaatide poolt arutlusele uus sanktsioonide plaan, millega plaanitakse piirata Venemaa pankade tegevust ja kehtestada ka relvaembargo.