Eesti kütusemüüjad leiavad, et Mažeikiai naftarafineerimistehase pikaajaline sulgemine võib kaasa tuua turu muutusi, sealhulgas hinnasurve. On oht, et Mažeikiai tarnete peatumisel Eestisse tekib hulgiturul monopol.
Kütusetootja Orlen teatas, et kaalub aasta lõpus sulgeda Leedus asuva Mažeikiai rafineerimistehase. Põhja-Leedus asuv riigi üks suuremaid tööstusi on olnud mitu aastat järjest kahjumis. Ettevõte on juba suure osa tehase väärtusest maha kandnud.
Orlen teatas, et suure tõenäosusega suletakse Leedu tehas ajutiselt ja seisaku pikkus sõltub globaalse turu olukorrast.
Eesti Õliliidu tegevjuhi Toomas Saksa sõnul jääb Orleni turuosa Eestis 60–70% vahele.
Võimalik hinnasurve. Favora tanklaketi tegevjuht Sulev Schasmin ütles, et ettevõte ostab peaaegu kogu müüdava kütuse Orlenilt. “Seega on nad meile väga oluline partner,” ütles ta.
Schasmin rääkis, et kuna praegu imporditakse suurem osa Eestisse toodavast kütusest Neste ja Orleni tehastest, siis võib suure hankija asendamine osutuda keeruliseks just väiksematele kütusemüüjatele. “Võivad tekkida tarneraskused ja seega ka hinnasurve,” lisas ta.
Kuna praegu on öeldud, et seisak oleks umbes aasta pikk, siis loodab Schasmin, et sedavõrd suur kontsern nagu Orlen varustab Eesti ostjad kas oma teiste tehaste või sisseostetud toodanguga ning probleeme ei tekigi.
“Tehase sulgemine tegevuse lõpetamise mõttes oleks keerulisem lugu, see tooks arvatavasti kaasa hinnatõusu ning veidi pikemas perspektiivis uuele importijale võimaluse turule sisenemida,” arutles ta.
Saks leidis, et kütusehindu on raske prognoosida, sest kuigi Orleni käes on suur turuosa, on ka teisi tehaseid ning lõpliku hinna kujundab siiski turg.
Saksaga oli nõus ka Statoil Fuel & Retail Eesti ASi peadirektor Kai Realo, märkides, et kütuste hind lähtub sõltumata ostukohast ikka maailmaturu hindadest, kuid mida kaugemalt tooteid tuleb tuua, seda suuremaks kujuneb tarnekulu, mis kindlasti mõjutab ka jaemüügihinda.
Realo sõnul on Orleni Leedu tehase lähimaks alternatiiviks Neste Porvoo rafineerimistehas ja ka Venemaa tehased. “Sealt saab küll kvaliteetsed tooted, kuid tarnekindlus ei ole alati tagatud, sest lepingutest kinnipidamist mõjutab suuresti poliitika,” sõnas ta.
Olerex ja Alexela seotud Soomega. Olerexi turundusjuht Liina Kivimägi ütles, et Mažeikiai tehase pikaaegne sulgemine võib muutusi kaasa tuua küll, kuigi Olerexil on tänavuseks kütuste tarnelepingud Soomes asuvate Naantali ja Porvoo rafineerimistehastega ja ettevõte alternatiive otsima ei pea.
Ka mullu Eesti kütusemüüjate seast suurima majandusliku hüppe teinud Alexela toob kütust Soomest. “Kaudselt võib Mažeikiai naftatehase sulgemine muidugi kütuseturgu mõjutada, kuna mõni konkurent jääb peamisest tarnijast ilma ning neil tuleb hakata alternatiive otsima,” ütles Alexela turundusjuht Kadri Ambos. Milline see mõju võiks olla, on tema hinnangul vara spekuleerida.
Orlen Eesti OÜ juhatuse esimees Siret Liivamägi kinnitas, et seni, kuni tehas töötab, ei muutu Eesti turul midagi. “Võimalike muutuste korral otsime klientidele alternatiivseid lahendusi,” jäi ta napisõnaliseks. Küsimusele, missugused võiksid alternatiivid olla, ei õnnestunud temalt vastust saada.
Neste Eesti peadirektor Ivar Kohv jäi samuti ettevaatlikuks. “Praegu on siiski tegemist spekulatsioonidega, mida ei soovi kommenteerida. Pöördume teema juurde tagasi, kui asjad on konkreetsemad,” ütles ta ja lisas, et on veendunud, et konkurents Eesti kütuseturul jääb pingeliseks ka edaspidi.
Kas võib tekkida monopol? Mažeikiai tehase sulgemine annab eelduse küsida, kas nii ei või tekkida Eesti turul monopolioht. Saks pidas monopoli tekke võimalust praegu liialduseks. “Usun, et monopoli ei teki. Tõsi, Neste turuosa võib küll päris palju suureneda,” ütles Saks. Orlenil on veel tehaseid, mistõttu võivad nad hakata kütust vedama teiste tehaste kaudu.
Samas nentisid turuosalised, et Mažeikiai tarnete peatumisel võib Soome tehastest mõneks ajaks siiski monopol saada.
Miks kaalub Orlen Mažeikiai tehase sulgemist?
PKN Orlen ostis Mažeikiai rafineerimistehase 2006. aastal 2,8 miljardi dollari eest. Alates sellest aastast on Orlen Lietuva investeerinud tehasesse enam kui 900 miljonit dollarit, ent samal ajal oli kumulatiivne EBITDA ehk ärikasum enne kulumit veidi enam kui 600 miljonit dollarit.
Orleni pressiteates seisab, et Orlen Lietuva toetub majanduslikult Orlen PKNile. See on pannud Orleni silmitsi faktiga, et aasta lõpus tuleb ilmselt Mažaikiai tehas sulgeda, kuigi ametlikku kinnitust selle kohta pole tulnud. Ettevõte on teinud esimesed kalkulatsioonid, kui palju tehase sulgemine maksta võiks, missugused oleksid kulud sel ajal, kui tehas on suletud, ning kui palju võiks maksta taasavamine. Kui need kulutused on väiksemad kui potentsiaalne Mažeikiai tehase kahjum, sulgeb Orlen tehase. See, kui kauaks tehase uksed suletuks jäävad või kas tehas üldse kunagi avatakse, sõltub globaalse turu arengust.
Mis on mis
Orlen
Poola ettevõte ja Kesk-Euroopa üks suuremaid kütusefirmasid. Ettevõttele pandi alus juba poolteist sajandit tagasi.Seitse rafineerimistehast, millest kolm asuvad Poolas ja Tšehhis ning üks Leedus.Töötajaid 2011. aasta seisuga kokku üle 22 000. Portaali 15min.lt andmeil töötab Orlen Lietuva alluvuses 1411 inimest. 15min.lt kirjutab, et Orlen Lietuva on riigile strateegiliselt oluline, olles tihedalt seotud teiste ettevõtetega, nagu näiteks Klaipeda Nafta või Leedu Raudtee.Eestis pakub Orlen kütust, mida toodab Orlen Lietuva (endise nimega AB Mažeikiu Nafta). Orlen Lietuva varustab peale Leedu ja Eesti kütusega ka Lätit, Ukrainat ja Lääne-Euroopa riike. Orleni kütust eksporditakse ka USAsse.Eestis on Orlen tegelenud peaasjalikult kütuse hulgimüügiga, kuid alates 2010. aasta lõpust hakati teenindama ka erakliente, pakkudes kodukütteks kütteõli.
Orlen Eesti
Põhitegevus on vedelkütuste hulgimüük.Turustab bensiini (95 ja 98), diislikütust, bituumenit ja lennukikütust.käive Majandusaasta aruande järgi oli ettevõtte möödunud aasta müügitulu üle 460 miljoni eurot. Ettevõtte koondkasum oli möödunud aastal 2,3 miljonit eurot, 2012. aastal jäi see samasse suurusjärku.
Allikas: Orlen, Orlen Eesti, 15min.lt
Seotud lood
Nädala suurimaks ja olulisemaks tehinguks Eestis võib pidada Lukoil Eesti müüki Olerexile, mis lõi kütuseturul kaardid sassi. Antti Moppelile ja Andres Linnasele kuuluv Olerex kasvatas nii oma tanklate arvu 87ni ja tõusis sellega suurimaks kütuse jaemüüjaks Eestis.
Aktsiisipoliitika tõttu on Eesti üks vähestest Euroopa riikidest, kus tanklas on diislikütuse hind kõrgem kui bensiinil, ütles Eesti Õliühingu juht Toomas Saks.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.