Sanktsioonide hind ebaselge

Eile valitsuse pressikonverentsil peaministri ülesandeid täitnud kultuuriministri Urve Tiiduse sõnul vajab see veel arvutamist, kuid ekspertide hinnangul on mõju väike. "Kindlasti pole seal kümneid miljoneid eurosid," ütles ta, lisades, et kaudsed mõjud nõuavad alles analüüsi. Hiljem täpsustas minister, et maksuameti esialgse hinnangu järgi on Venemaale kehtestatud piirangute otsene mõju laekumata maksude kujul riigieelarvele alla 2 miljoni euro, kuid mõju täpsema hindamisega praegu tegeletakse.

"See on hind, mida on nii Euroopa kui ka Eesti valmis oma väärtuste kaitseks maksma," ütles ta. "Seda, kas sanktsioonid on piisavalt tugevad, selgub aja jooksul. Küll aga annab Euroopa Liit sellega tugeva poliitilise signaali Venemaale."

Tiiduse sõnul on Euroopa Liidu kehtestatud kolmanda faasi sanktsioonid piisavalt karmid, et tulemusi anda. Ta märkis, et sanktsioone kehtestatakse, kui soovitakse äärmuslikes olukordades lahendusteni jõuda. "Tahame ikka, et kõik laheneks rahulikult," ütles Tiidus, lisades, et majandussanktsioonid on selle saavutamiseks kõige lihtsaim viis. "Keegi ei taha ju sõda pidada,"  märkis ta.

Vene investorid mõõdavad riske.

"Igasugune ebastabiilsus, sealhulgas külm või kuum sõda, sanktsioonid ja muud pinged, mõjuvad investeerimiskliimale halvasti. Seda nii Vene kui ka Eesti ja lääne investorite jaoks. Kasvab ebakindlus ja riskitase tõuseb," rääkis Sillamäe sadama juhatuse liige Margus Vähi. "Iga Vene investor hindab oma riske ja teeb sellest lähtuvalt otsused. Kindlasti on neid, kes võtavad ette samme investeeringute kaitsmiseks/päästmiseks, ja samas ka neid, kelle investeeringuid tänane olukord ei mõjuta."

Kütuseärimees Heiti Hääl rääkis, et Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistudes plaanib ta erru minna. "Kui sanktsioonid ei lase enam kütuseäri ajada, lähen pensionile," ütles Hääl.Kuigi praegu Venemaa-vastased sanktsioonid Hääle sõnul tema tegevust kuidagi mõjutanud ei ole ning ennustamine, mis võiks juhtuda, on tänamatu töö, on ettevõtja siiski alternatiividele mõelnud. "Ida-Ukrainas toimuv teeb meile kõigile muret, kuid praegu üritame elada oma igapäevaelu nii, nagu ta on, ning vajadusel muutustega kohaneda," rääkis Hääl.

Eesti Raudtee ootab aasta kokkuvõttes kaubamahtude vähenemist veerandi jagu osaliselt just Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonide tõttu. Aasta peale tähendab see 15 miljonit saamata jäänud eurot. Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann rääkis ERRi raadiouudistele, et kui transiidiga enam raudtee ülalpidamiseks vajalikke investeeringuid katta ei saa, peavad tõenäoliselt hakkama rohkem maksma reisijate vedajad.

Otsene mõju on ka pankadele.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul toovad Venemaale kehtestatud sanktsioonid Eesti pankadele eeldatavasti kaasa mõningase lisatöö ja pangasisese kontrolli tugevdamise, kuna on vaja filtreerida klientide väärtpaberitehinguid, tagamaks seda, et ei kaubeldaks piirangute alla sattunud väärtpaberitega.

"Kehtestatud ja tulevikus kehtestatavad sanktsioonid ja piiravad meetmed seavad pangad uudsesse olukorda, sest seni on sanktsioonid puudutanud peamiselt meist väga kaugel asuvaid riike ja isikuid või siis neid, kellega siinne pangandus üldiselt kokku ei puutu," nõustus Swedbanki rahapesu tõkestamise valdkonna juht Toomas Tuuling.

Tema selgitusel nõuab, nagu iga muu hoolsusmeede, selliste sanktsioonide rikkumise vältimine omajagu ressursse. Samuti on ette näha ka võimalikke rakendusprobleeme, sest piirangute alla minevate subjektide ring ei ole alati täpselt määratud ning sanktsioonide kohaldamisala võib pakkuda tõlgendamisvõimalusi.

Müller lausus, et Eestis kontrollib rahvusvaheliste finantssanktsioonide järgimist rahapesu andmebüroo. "Laiemas mõttes hindab pankade suutlikkust tulla toime regulatsioonide täitmisega ka finantsinspektsioon. Eesti Pangal selles otsest rolli ei ole," rääkis ta.

Krediidipanga omanikud löögi all.

USA ja Euroopa Liit on kehtestanud Krediidipanga aktsionäri Moskva Panga ja tolle omaniku VTB Panga suhtes sanktsioonid. Nimelt on nii USA kui ELi residentidel keelatud osta nende pankade aktsiaid ja anda neile pankadele laenu pikemaks ajaks kui 90 päeva.

"Selline sanktsioon ei mõjuta kuidagi Eesti Krediidipanga tegevust ei täna ega lähitulevikus," kommenteeris panga kommunikatsioonijuht Allan Soon. Tema selgitusel on Krediidipanga finantsnäitajad tugevad, likviidsus garanteeritud, omakapitali enam kui piisavalt ning pank on mitmendat aastat kasumis.

Ka Eesti Panga asepresident Müller kinnitas, et Krediidipanga klientidel ja hoiustajatel otsest muretsemispõhjust ei ole. "Moskva Panga jaoks on edaspidi piiratud võimalused rahvusvaheliselt lisakapitali kaasata ja võlakirju emiteerida," lisas Müller.

"Võimalik pikemaajaline mõju nendel ja järgnevatel sanktsioonidel, kui need on suunatud meie aktsionäri vastu, piirdub sanktsioneeritutega ega mõjuta kuidagi Eesti Krediidipanga tegevust," lisas Soon.