Sanktsioonid mõjutavad vähe

Kui varasemad sanktsioonid olid suunatud konkreetsete isikute ja ettevõtete vastu, siis nüüd kehtestas Euroopa Liit Venemaa suhtes nõndanimetatud kolmanda ringi sanktsioonid, mis puudutavad juba teatud sektoreid. Täpsemalt seatakse piirangud Vene riigi enamusosalusega finantsasutustele, kauplemisele relvadega, kahesuguse kasutusega kaupadele (võimalik militaartarve) ning nafta ja põlevkivi tehnoloogiale.

Eesti ametkonnad on teinud esialgsed üldised arvutused 2013.-14. aasta andmete põhjal, mille põhjal võib väita, et sanktsioonide otsene mõju Eesti majandusele on väga väike. Kuna sanktsioonidest puudutatuid tehinguid on olnud vähe, siis on ka mõjude osas hinnangute andmine äärmiselt keeruline. Üksikutele ettevõtetel võib sanktsioonide mõju olla tuntavam, kuid neid ettevõtteid on tõesti üksikuid. Valdavalt on Eesti puhul tegemist vahendustegevusega ja seetõttu on oodata kahesuguse kasutusega kaupade impordi-ekspordi vähenemist.

Finantssektoril tuleb hoolikamalt jälgida, milliste Venemaa asutustega on lubatud tehinguid teha ja millistega mitte. See võib tähendada mõningat kulude kasvu. Samuti on oodata, et vähenevad ka tehingud Venemaaga ja neist saadav tulu, kuid kuna Venemaa pole üldiselt olnud Eesti jaoks väga oluline partner, siis peaks kogumõju olema tagasihoidlik.

Kaudsemad mõjud Eesti majandusele on olulisemad, kuid nende ulatust on praegu keeruline hinnata. Kaudsed mõjud tulevad sellest, Venemaa majanduslangus ja rubla odavnemine muudab keerulisemaks ka muude kaupade ja teenuste ekspordi Venemaale. Samuti tuleb arvestada, et ilmselt tõmbuvad osad Eesti ja ELi ettevõtted Venemaalt tagasi, kuigi neid sanktsioonid ei puuduta. Lihtsalt riskid hinnatakse ümber. Võib arvata, et nüüd soovitakse Venemaa osakaalu ekspordis ja tootmisportfellis vähendada. Käitumist ei muuda üksnes Eesti ettevõtted, ka teiste riikide omad ja seega võib neile alltööd tegevate Eesti ettevõtete olukord halveneda.

Eesti eksport Venemaale ei ole üksnes siin toodetud kaupade müük, väga suure osa sellest moodustavad mujalt ELis toodetud kaubad. Eelkõige ongi mõjutatud ettevõtted, mis tegelevad kaupade vahendamise ja müügiga Venemaale.

Eesti tootmisettevõtetest olid veel aasta tagasi Venemaaga kõige enam seotud toiduainetetööstuse ettevõtted, kuid juba eelmise aasta lõpust alates on ka nende eksport Venemaale oluliselt vähenenud. Kõik sõltub muidugi konkreetsest ettevõttest, kuid kui Eesti ettevõte otsustab minna taas Vene turule, siis võrdluses kevadega ei pruugi tagasilööki ilmneda, vähemalt esialgu mitte. Pikemas perspektiivis hakkab Venemaa majandusliku seisu halvenemine mõju avaldama.

Rubla odavnemine ja sellest tingitud Vene elanike vaesumine on juba mõjutanud turismi Eestisse: välismaale reisitakse vähem ja ka kulutused on tagasihoidlikumad. Majanduse edasine nõrgenemine tähendab, et see protsess süveneb.

Praegu pole võimalik hinnata Venemaa vastusammude mõju, sest pole teada, mida plaanitakse. Üldiselt on Vene valitsuse valikud kehvad, sest Venemaa sõltub EList ja muust maailmast enam kui temast sõltutakse. Tegemist on siiski küll territooriumilt suure, kuid majandusliku suuruse poolest keskpärase ja isegi väikse majandusega, rääkimata sellest, et valdavalt ollakse sõltuvuses tooraine ekspordist.