Tomberg: EAS enam stardipakette ei jaga

Pärast pikka juhtimiskriisi räsida saanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) nimetas juuli alguses organisatsiooni uueks juhiks endise ajakirjaniku Hanno Tombergi. Uus juht näeb EASil edaspidi suuremat rolli ettevõtete nõustamisel. „Ainult toetustele ei saa lootma jääda,“ ütles Tomberg intervjuus.

Mis pani teid EASI juhi ametipostile kandideerima?

Huvi! Huvi nii Eesti majanduse kui ka riigi käekäigu vastu üldisemalt. Minu arvates suudame läbi majanduse luua rikkuse kõikidele Eesti elanikele. Kui meil on tugevad ettevõtted, siis on meil võimalik kiiremini saavutada ka kõrgemat palgataset ja heaolu – tegelikult tagada ka sedasi siin tulevik meie nooremale põlvkonnale.

Millega te nõukogu ära võlusite?

Ma ei tea, mitut kandidaati nõukogu tõsiselt kaalus, aga nõukogu hindas meid proovitöö järgi, mille teemaks oli Eesti ettevõtluse ja EASi tulevik. Ju neile minu töö meeldis.

Milline on teie nägemus Eesti ettevõtlusest ja EASist?

EASi põhieesmärgiks on ikka kohaliku ettevõtluse arendamine ja lisandväärtuse tõstmine – et meie ettevõtete loodav lisandväärtus töötaja kohta järgmise perioodi jooksul oluliselt tõuseks. Lisaks see, et saaksime tööhõivesse tagasi rohkem inimesi, kui me seni oleme suutnud saavutada. 2020. aastaks võiks tööealise elanikkonna hõivatus 76% olla saavutatav. See tähendab, et osa inimesi, kes töötavad täna välismaal, peavad Eesti ettevõtete juurde tagasi tulema. Ma leian, et valitsus sammub selles suunas, et täna lisanduks tööhõivesse uusi töötajaid.

Kuidas need eesmärgid saavutada?

Seni on EAS olnud valdavalt toetuste jagaja. Ka järgmisel seitsmel aastal on toetuste jagamine küllaltki suur. Võrdluseks – kui EAS rakendas 2007-2013 aastatel eurorahasid 784 miljonit eurot, siis uuel perioodil on EASil jagada 566 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid.

Meie eesmärk on EASi suurem fokusseeritus ja suurem ettevõtete oma panus. Järgmise perioodi lõpus vähenevad Euroopa Liidu toetused oluliselt, mis tähendab, et ettevõtted peavad hakkama rohkem omavahenditega toime tulema. EAS hakkab aga rohkem keskenduma nendele ettevõtlusvaldkondadele, mis on tunnistatud nutika spetsialiseerumise harudeks. Eestis on nendeks info ja kommunikatsioonitehnoloogia, meditsiin ja tervishoid ning säästvate materjalide kasutamine.

Milliseid muudatusi kavatsete EASis läbi viia?

Üks oluline muudatus on see, et teadusarenduse raha on uuel perioodil läinud haridus- ja teadusministeeriumi kätte. Loodame teha tihedat koostööd ülikoolide ja teadusasutustega, et toetused teeniksid püstitatud eesmärki – et Eestis sünniks rohkem uusi patente, prototüüpe ja lahendusi, mis ka ettevõtlusele kasu annaksid.

Olen palju rääkinud kindlatest prioriteetidest. Põhiprioriteet on siiski kasvuettevõtete toetamine. EASi roll ei oleks stardipakettide jagamine, vaid nende ettevõtete toetamine, kes on juba stardist väljunud – kes on paar aastat töötanud, kellel on eksporditurul potentsiaal, kes tahavad oma tegevust laiendada ja uute toodetega välja tulla. Pöörame varasemast rohkem tähelepanu eksportivatele, innovaatilistele ja välisinvesteeringuid Eestisse toovatele valdkondadele ja ka turismile.

Lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile on EAS jaganud ka siseministeeriumi rakendatavaid regionaaltoetusi. Ka nende jaotus peaks edaspidi lähtuma eelpool toodud põhimõtetest. Uuel perioodil peaksid EASi fookus nii koomale tõmbuma kui ka kindlamalt paika saama. Kasvuettevõtteid, kes peaksid olema meie koguportfelli keskpunktis, on Eestis kuni 3000.

On see teie arvates palju?

Ma arvan, et see on  küllaltki suur arv, kui me nende kõikideni jõuame. Viimasel perioodil tegime vahearuande, mille järgi  tuli välja, et toetusi oli jagatud kuni 2700 ettevõttele. Seega võib öelda, et toetust saavate ettevõtete hulk on samaks jäänud.

Kui keskendute vaid kasvuettevõtetele, kas alles alustavad ettevõtted jänni ei pruugi jääda?

Alustavad ettevõtted saavad juba piisavalt palju toetusi erinevatest kohtadest. Näiteks kui töö kaotanud inimene soovib alustada enda ettevõtet, siis ta saab toetusi juba töötukassast. Riskikapital on aidanud küllalt palju tegevusi alustada IT-sektoris. Ka Arengufondi portfellis on küllalt palju neid ettevõtteid, kes alustavad nullist, samuti on vahendeid alustavale ettevõttele Kredexil. EAS peaks rohkem keskenduma just neile, kes soovivad teha järgmist hüpet.

Milliseid struktuurimuudatusi kavatsete EASis läbi viia?

Neist on täna kindlasti vara rääkida, ma tahaks väljendada oma mõtteid, mis puudutavad EASi missiooni ja visiooni. Meie eesmärk on teha Eestit suuremaks, tuua siia rohkem välisinvesteeringuid ja kasvatada meie ettevõtete ambitsioonikust. Mulle tundub, et meie ettevõtluskeskkonnas on mingil määral maad võtnud rahulolu selle üle, mida oleme juba saavutanud.

Ka tänased krediidiliinid pole ettevõtjatele enam nii soodsad kui varasematel aastatel. Ma ei näe, et tehtaks nii palju investeeringuid kui võiks – me peame julgustama ettevõtteid seda tegema. EAS saab neile siinkohal abikäe osutada. Üle kogu maailma on küllaltki palju vaba raha ettevõtlusesse suunamiseks, lihtsalt nende taha pole leitud piisavalt palju projekte.

Kuid ainult EASi abile ka toetuda ei saa. Kindlasti tuleb ettevõtetel leida ka erainvestoreid ja leida riskikapitali fondide toetust.

Millest on teie arvates Eesti ettevõtete rahulolu saavutatuga tingitud?

Eesti väiksema ja keskmise suurusega ettevõtted on saavutanud mingi taseme, mistõttu pole enam nii lihtne krediiditoetusi saada. Pigem on vaja otsida uusi tootegruppe ja turge, millele spetsialiseeruda. See nõuab aga eelnevat analüüsi. Olukorras, kus iga päev tuleb lahendada uusi tellimusi, pakkumisi ja argiprobleeme, on väga raske võtta aeg, et mõelda, kuhu tegelikult jõuda tahetakse.

Iga Eesti ettevõte võiks mõelda, kuhu ta tahaks jõuda kümne aasta pärast – nii näeb ära, millisele tootevaldkonnale tuleb keskenduda ja saab vajadusel eesmärgi täitmiseks vajamineva spetsiifilise niši leidmiseks oma tootmistegevust ümber suunata. Läbi selliste ettevõtete luuakse Eestile lisandväärtust. Lisandväärtuse kasv on ikkagi kogu meie majanduse alus. Praegu on meie ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta keskmiselt 23 000 eurot aastas, see on oluliselt väiksem kui Euroopa arenenumatel riikidel.

Arvate, et meie praeguses kehvas majanduskeskkonnas aitaksid toetused rohkem ettevõtteid innovaatiliselt mõtlema?

Kindlasti mitte. See on vaid üks viis, kuidas neid sellele suunata. Innovaatilised otsused ja lahendused peavad vastu võtma ikka ettevõtjad ise. EAS ei võta ühegi ettevõtte eest otsust vastu, oleme neile vaid abiks nende otsuste tegemisel.

Tulles tagasi EASi struktuuri juurde – mis te arvate, millest oli tingitud EASi vahepealne pikk peataolek ja juhtide vahetumine?

 Mul on seda raske kommenteerida, seda peaks küsima endistelt ja praegustelt nõukogu liikmetelt.  Olles siin töötanud neljandat nädalat arvan, et oluline on keskenduda olevikule ja tulevikule mitte minevikule.

Küll aga arvan, et juhtide vahetus on EASI töötajae moraali kõigutanud. Mul on sellest väga kahju, sest EASis töötavad minu hinnangul väga professionaalsed ja lojaalsed inimesed.

Milles nende moraalikõigutus väljendub?

Teadmatuses tulevikusihtides. Minult on esimestel nädalatel küllaltki palju küsitud, kuhu peaks EAS edasi minema ja millele peaks keskenduma.

Mis te neile vastate?

Selle samaga, et esimene asi on lisaks struktuurile ja juhatuse paika saamisele ka EASi strateegia koos kujundamine.  Esitame selle nõukogule septembrikuu jooksul.

Koguaeg räägin, et kasvuettevõtete arenguks peaks EAS ettevõtteid rohkem nõustama. Ma ei mõtle siinkohal, et hakkame nõustamiskoolitust pakkuma – kindlasti ei soovi me erakonkurentsi sekkuda. Pigem just sedasi, et EAS käiks ettevõtetega samm-sammult käsikäes ja aitaks mõelda, millised on õiged lahendused ja kuhu peaksid nad investeerima. EASi 14 aastat kogemust selles valdkonnas on meile andnud unikaalse kompetentsi, seda tuleb tugevdada.

Kuidas tunne on, kas teie jääte siia kauaks?

Tunne on üks asi, aga ma tahaks kindlasti koos selle meeskonnaga, kes EASis on ja kes juurde tulevad, anda organisatsiooni nelja aasta pärast järgmisele juhile üle selliselt, et eelmise perioodi eesmärgid on edukalt rakendatud.

Kas EASi fokuseerimisega kaob senine raha laiali puistamine seinast-seina ulatuvatesse projektidesse ära?

Soovime, et võimalikult paljud ettevõtted saaksid toetusi. Uuel perioodil on kõige ambitsioonikam meie ettevõtte arenguplaani toetus, mis on suunatud just kasvavatele ettevõtetele. Selle maht on järgmise seitsme aasta peale 71,2 miljonit eurot. See on küllaltki suur maht. See sisaldab ka eelnõustamist ja diagnostikat ettevõtetele, kes sellesse meetmesse lähevad. See tähendab ka EASile lisakompetentside omandamist ja koolitusi organisatsiooni sees, et saaksime ettevõtetele paremat nõu anda. Selle eesmärgiks on, et nii ettevõtted kui ka meie teaksime juba eelnevalt, millisteks tegevusteks nad raha saavad. Saame läbi vahearuannete ja perioodiliste hindamiste vaadata, kas ettevõtted on oma eesmärkide saavutamise teel või mitte. Sedasi oleme ettevõttele parem partner toetuse andmise perioodil, mitte pole nii, et toetus antakse ära ja hiljem vaatame, kas eesmärk täideti või mitte.

Sama oluline on teadusarenduses toimuvad meetmed. Näiteks tehnoloogia arenduskeskuse meetmesse on ette nähtud 40 miljonit eurot. See on ka suur summa. Meetme eesmärk on ettevõtjaid ja teadusasutusi kokku viia ehk kõrgkoolide ja teadlaste potentsiaaliga arendada Eestis välja nutikamaid ja suuremaid lisandväärtust andvaid tehnoloogiaid.

Seda tegevust alustati juba eelmisel perioodil ja see jätkub ka edaspidi. Vahe on selles, et järgmise perioodi lõpuks peavad klastrid ja tehnoloogiaarenduse keskused end iseseisvalt ära majandada suutma. Ainult toetustele lootma jäämine ei vii täna ei ettevõtteid ega ka teadusasutusui edasi. Tuleb mõelda, kuidas neist programmidest seitsme aasta pärast väljutakse.

Kui suurt lisakulutust sellised muudatused EASile toovad?

Olulisi kulutusi ei tohiks tuua, pigem tuleb mõtlemist suunata teisele rajale. Kõik need tegevused, omavahelised suhtlemised ja sihtide seadmised, peaksid lähtuma strateegiast, mida me sellel sügisel koostame. Ma arvan, et nii nõukogul kui ka juhtkonnal on parem töötada, kui sihid on selged.

Mind ikka kummitab üha enam ettevõtete ambitsioonikus. Näen, et ettevõtetel pole ka a arusaamist, milliseid meetmeid ja laenuvõimalusi ning millised asutused Eestis üldse ettevõtetele toetusi ja laene võimaldavad. Majandusministeeriumil ja sihtasutustel tuleb võimalikke taotlejate informeerimiseks senisest rohkem tööd teha.