Norra rahandusminister Siv Jensen ütles täna uudisteagentuurile Bloomberg, et Norra mõõdab praegu Venemaa ning USA ja Euroopa vahel halvenevate majandussidemete mõju oma riigi majandusele ning on valmis löögi all sektoreid toetama.
„Vajadusel oleme valmis tegutsema,“ rääkis Jensen. „Me oleme praegu läbimas Vene sanktsioone ja on veel liiga vara öelda, kuidas need Norra majandust mõjutavad.“
Vene impordikeeld on mitmetes Euroopa Liidu riikides tekitanud nördimust ja Soomes ning Poolas on uudistekanali teatel juba arutuse all olnud kompensatsioonide vajadus. Idanaabri läinud nädalal avalikustatud majanduslik kättemaks puudutas tugevalt Norra kalaeksportijaid.
Miljardärile John Fredriksenile kuuluv maailma suurima lõhetootja Marine Harvesti aktsia kukkus läinud neljapäeval 8,3% ja päev hiljem veel 4,2%. Löögi alla sattusid teistegi lõhetootjate nagu Salmar, Cermaq, Grieg Seafoodi ja Leroy aktsiad.
Jenseni kinnitusel on kannatanud tööstustega käimas tihe dialoog. Siiski on kogu sanktsioonidest kantud kahju Skandinaavia rikkaimale majandusele ja Lääne-Euroopa suurimale nafta- ning gaasitootjale tänini ebaselge.
Danske Banki hinnangul läheb Venemaale vaid umbes 1 protsenti Norra koguekspordist. Kusjuures lõviosa ekspordist moodustavadki meresaadused. Kriisi võimendudes võib märksa suurem majanduslik mõju sanktsioonidel olla riigi energiasektorile.
Danske Banki Oslo allharu peaökonomisti Frank Jullum rääkis, et kui energiahinnad tõusevad piisavalt põhjustades maailmamajandusele pakkumise poolel negatiivse šoki, oleks mõju Norrale halb. „Teisest küljest kui energiahinnad jäävad tagasihoidlikuks, kuid Norra gaasi eksport Euroopasse kasvab asendamaks Vene gaasi, siis võib mõju olla positiivne,“ arvas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maailma suurim riiklik rahahaldusfond tõmbab tagasi oma paari aasta taguseid eesmärke ning aeglustab oma laienemist arenevatele turgudele.
Norra võimaldab lõhekasvatajatel hoida suuremaid varusid ning viivitada väljapüügiga, et vähendada Venemaa kehtestatud sanktsioonide negatiivset mõju.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.