Venemaa võib uute sanktsioonidega lõigata valusalt näppu, kui peaks kehtestama piirangud autode impordile, sest kaotajateks jääksid nii Vene ettevõtjad kui ka lõpptarbijad. Kasu ei oleks ka suurematest naaberriikidest, kes suudaksid pakkuda vaid kehvema kvaliteediga masinaid.
Vene majanduslehe Vedomosti teatel võib Venemaa lääneriikide sanktsioonide vastumeetmena keelustada USAs ja Euroopa Liidus toodetud autode impordi, kui lääs peaks karmistama oma sanktsioone Venemaa suhtes. Konkreetseid ettevalmistusi impordikeelu jõustamiseks ei ole veel siiski tehtud.
Uute autode logistikaga tegeleva ASi Assistori juhatuse liikme Tanel Mõistuse hinnangul läheb Eesti kaudu Venemaale 70 000 - 80 000 autot aastas, mis ületab mitmekordselt siinset uute autode turgu.
Assistor on aastaid saatnud Venemaale sõiduautosid. Mullu oli ettevõtte käive 9,9 miljonit eurot, millest 7,7 miljonit tuli just ärist Venemaaga. Mõistus ütles, et mullune maht tuli peamiselt ühe kliendiga, keda tänavu pole. Kuigi ettevõte praegu ei saada idanaabritele masinaid, soovib Mõistus ikkagi Vene partneritega koostööd jätkata, sest pooleli on mitmed perspektiivsed läbirääkimised ja hanked, mida Venemaa potentsiaalsed sanktsioonid seaksid ohtu. "Kui keelata autode sissevedu täielikult, siis see kindlasti mõjutaks ka meie tulevasi plaane," ütles ta.
Soome päevalehe Helsingin Sanomat teatel on võimalikule impordikeelule ka kodumaised põhjused - autotööstuse strateegia järgi peaks importautode osakaal aastaks 2020 vähenema 20%-le (mullu oli see 29%). Autotööstusest peab kujunema Venemaa tööstuse üks tugisambaid ning nii on ergutatud välismaiseid autotootjaid maksusoodustustega impordi asemel pigem Venemaal tootmist arendama. Assistori juhi sõnul soovib Venemaa kindlasti jätkata poliitikat, et saada rohkem tootmist enda pinnale.
Mõistus lausus, et Venemaa transiitveod on väga palju tema enda teha. Vene vedajad tulevad Eestisse tühjalt ja lahkuvad täislastitud veokitega. Seega mõjutaksid sanktsioonid kõige rohkem Venemaa vedajaid.
Küsimusele, kuidas saaksid ettevõtted võimalikeks sanktsioonideks valmistuda, vastas Mõistus, et see on juba iga ettevõtte enda teha. "Kindlasti on see sadamatele suur kogus kaupa. Sadamatel on alternatiiv leida teised kaubad, mida käidelda, kui see (autode vedamine Venemaale - toim) peaks kaduma. Logistikaettevõtetel on samalaadne. Samas nii suurt turgu, mis võiks Eestit mõjutada, meil rohkem lähedal pole," märkis ta.
Mõistuse hinnangul võib sanktsioonidest tingitud poolsunduslik ladustamine tulla sadamatele kasuks, kuid lühiajaliselt. Ettetoodetud koguseid ei hakka tehased enamasti tagasi viima, kuid mingil hetkel leitakse ikkagi lahendus autode transpordiks. Sarnane olukord oli näiteks 2008.-2009. aastal Eesti ja Soome sadamaaladel.
Autode logistikat korraldava Autolink Baltics ASi tegevjuhi Kristjan-Jaak Reigo sõnul ei viida Eesti kaudu midagi peale Mercedes-Benzide, mille veole on Venemaal leping Paldiski Põhjasadamaga, mistõttu potentsiaalsed sanktsioonid ei tohiks seda kaubavoogu mõjutada. "Kes tahab Venemaal Mercedest osta, ostab niikuinii. Kust mujalt ikka kui Saksamaalt. Mingi mudel pandi küll sanktsiooni alla, aga see on pigem kosmeetiline," lisas ta.
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul ei ole Vene autotööstus väga hästi arenenud, mistõttu ei suudaks ta kõiki kategooriaid katta heade toodetega. Sillati hinnangul ei saa piirang olla jätkusuutlik, sest Vene autotööstus ei suudaks tarnida vajalikku kogust kaubikuid ega veoautosid; sõiduautode piiramine oleks pigem emotsionaalne.
"Tahaks seda kõigepealt näha, kuidas Vladimir Vladimirovitš ise - tal on vist Mercedes, kui ma ei eksi - näitab eeskuju, mida on Venemaalt täna võtta. Venemaal ei ole näiteks Mercedese S-klassi sarnast toodet. Ta istub Volgasse. Volga kõige uuem mudel - ei oskagi päris täpselt öelda, mis ta on - ei olegi midagi väga erilist. Lihtne on öelda, et me üldse ei osta, aga kas see ka tööle hakkab?" märkis Sillat.
AMTELi juhi sõnul on Venemaa tõsine turg näiteks Saksamaa jaoks, mistõttu võib Euroopa üks suurim majandus anda omakorda vastukäigu, näiteks loobuda gaasist. Sillat ei pea tõenäoliseks, et Venemaa hakkaks sõitma näiteks India või Hiina autodega. "Hiinal ei ole pakkuda Mercedese või BMWga sarnast esinduslikku autot, mis on Vene ostjale oluline," lisas ta.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.