Swed: geopoliitilised pinged ohustavad välisnõudluse paranemist

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar tööstuse numbritele:

Selle aasta juulis suurenes töötleva tööstuse tootmismaht aastases võrdluses 5%. Vaatamata nõrgale välisnõudlusele on töötleva tööstuse toodang aga suurenenud kogu selle aasta jooksul ning kasv on olnud keskmiselt isegi veidi tugevam, kui möödunud aasta teisel poolel.

Kõige enam panustasid juulis kasvu toiduainete, puittoodete ja elektroonikatoodete tootmine. Kui toiduainete ja puittoodete tootmine on suurenenud juba pikemat aega, siis elektroonikatoodete tootmine jõudis kasvuni alles pärast 10 kuud kestnud langust. Kõikide nimetatud tegevusalade kasvule aitas kaasa tugev müük välisturule. Toiduainete-, puidu- ja elektroonikatoodete tootmine on kõik suure tootmismahuga (moodustavad töötlevas tööstuses kokku 45%), mistõttu nende mõju on väga suur.

Enim pidurdas töötleva tööstuse kasvu aga toodangu vähenemine keemiatööstuses ja mootorsõidukite lisaseadmete tootmises. Keemiatoodete tootmise languse taga on nii Venemaa nõudluse vähenemine kui ka ühe suure ettevõtte sulgemine eelmisel aastal ning tootmise seisak. Mootorsõidukite lisaseadmete tootmise langus tuleneb peamiselt paari ettevõtte nõrkadest tulemustest.

Tellimused suurenevad. Juba kolmandat kuud järjest on suurenenud töötleva tööstuse uued tellimused - juulis aastases võrdluses 10%, kusjuures tellimused kasvasid enamikes tellimustest sõltuvates tegevusalades. Välisturu tellimused näitavad isegi paremat tulemust, kui tellimused koduturult. Kui välisturu tellimused on kasvanud juba kolm kuud järjest ja nende kasv ulatus juulis 11%ni, siis koduturu tellimused küll juulis kasvasid mõõdukalt, kuid on viimase kolme kuu keskmisena ikkagi languses.

Vaatamata sellele on töötleva tööstuse müük välisturule veel nõrk. Kui eelmise aasta alguses suunati välisturule 73% töötleva tööstuse müügist, siis selle aasta keskpaigaks on see langenud 68%-le. Kuigi juulis välisturule müük kasvas (4%), on see selle aasta esimese seitsme kuu jooksul olnud keskmiselt ligikaudu 3%-lises languses. Välisturu ebapiisava nõudluse tõttu on töötleva tööstuse ettevõtted suurendanud oma müügikäivet koduturul, kus müük on kasvanud selle aasta jooksul ligikaudu 4% ning juulis 6%.

Nõudlus nõrgeneb. Lähiaja välisnõudlus näitab nõrgenemise märke. Euroala ostujuhtide koondindeks (PMI) on kasvanud küll juba 14 kuud järjest, kuid langes augustis. Töötleva tööstuse PMI on euroalal veel kasvu poolel, kuid see on langenud juba neli kuud järjest. Aeglustunud on nii ettevõtete uute tellimuste kui ka ekspordi kasv. Järgnevatel kuudel võib töötleva tööstuse olukord halveneda, mis pidurdaks veelgi euroala majanduskasvu. Tööstusettevõtete kindlustunne on nii euroalal, kui ELis kokku viimastel kuudel halvenenud ning on näha geopoliitiliste pingete üha selgemat negatiivset mõju. Ka Rootsi PMI tegi augustis läbi tugeva kukkumise, kuigi jäi siiski üle 50 ehk piiri, mis näitab kasvu. Vastupidiselt EL-le, ei ole Eestis tööstusettevõtete kindlustunne viimasel paaril kuul veel halvenenud.

Viimastel kuudel on euroalal nii imporditud sisendite kui tootja- ja ekspordihindade langus aastases võrdluses tasapisi taandumas. Samas, impordihinnad taastuvad veidi kiiremini, kui tootjahinnad, mis võivad tekitada ettevõtetele suurema kulusurve. Impordihindade taastumisele aitab kaasa euro nõrgenemine. Ekspordihindade kiiremat paranemist pidurdab aga vähene nõudlus koos suurenenud konkurentsiga.

Eestis on impordihindade languse taandumine olnud isegi kiirem, kui euroalal. Kui välisnõudlus kiiresti ei parane ning pidurdab ekspordihindade tõusu, suurendab see liigselt ettevõtete kulusid, mis võib omakorda kas vähendada nende kasumlikkust, aeglustada tööpuuduse vähenemist või aeglustada palgakasvu.

Oleme naabrite meelevallas. Lähikuude ekspordi- ja seega kogu töötleva tööstuse kasvu väljavaadet mõjutab ühest küljest üsna erinev pilt meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse kindlustundes – Lätis ja Leedus on see languses, Soomes ja Rootsis pigem tõusuteel. Samuti oleme allapoole korrigeerinud kõikide meie viie peamise kaubanduspartneri (Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja Venemaa) majanduskasvusid selleks ja järgmiseks aastaks. Samas ootame järgmisel aastal nendes riikides (välja arvatud Venemaa) kasvu aeglast paranemist, mis peaks hakkama meie eksporti toetama. Tuleb aga arvestada, et Venemaaga seotud kriisist tulenevad pinged on nii majanduse kui poliitilise olukorra halvenemise riski oluliselt suurendanud.