Swedbank ennustab jätkuvat palgakasvu

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tutvustas täna sügisest majandusprognoosi ning märkis, et euroala majanduskasvu väljavaate halvenemine on peamiselt tingitud euroala nõrga sisenõudluse ning Venemaaga seotud ebakindlusega.

Positiivne pilt avaneb aga tema sõnul Hispaaniast, mis asus tegutsema tööreformimise turgudel. Hispaania eksport on kasvamas ja majandus on tugevam. Ka USA on viimastel kvartalites näidanud tugevat kasvu.

Hiina majanduskasv on aga aeglustumas ning mõjutab negatiivselt maailmamajandust.

Eesti majanduskasvu suhteliselt palju mõjutav Venemaa majandus on Mertsina sõnul nõrk ning triivib aina enam langusesse.

Euroopa ja USA rahapoliitika aina erinevam

Mertsina märkis, et USA ja Euroopa Liidu rahapoliitika on aina enam erinemas. Nimelt on Föderaalreserv lõpetanud võlakirjade ostu. Mertsina märkis, Föderaalreserv ei hakka kohe küll intresse tõstma, kuna oodatakse, et USA tööturg saaks kindlamalt jalad alla. Intresside tõusu võib tema sõnul oodata järgmise aasta keskpaigast alates.

Euroopa keskpanga rahapoliitika on tema sõnul samal ajal aga tugevalt stimuleeriv. Alates juunist on hoiuseintressid viidud negatiivseks, et soodustada laenamist, samuti on lisandunud uued toetusinstrumendid.

USA majanduse tugevus euroalaga võrreldes ja intresside tõstmise perspektiiv tugevdab Mertsina sõnul dollari kurssi euro, aga ka paljude teiste valuutade suhtes.

Mertsina rääkis, et Euroopa keskpanga madalate intresside mõju ning selle jõudmine reaalmajandusse on pika viiteajaga. Need riigid, kes on rakendanud kokkuhoiupoliitikat ega ole ellu viinud piisavalt reforme, kannatavad täna madala konkurentsivõime käes.

Deflatsioonioht pole kadunud

Hoolimata hinnakasvu aeglustumise pidurdumisest ei ole deflatsioonioht Mertsina hinnangul kadunud. Madala inflatsiooni peamiseks põhjuseks on aga imporditud energia ehk kütuse odavnemine.

Tarbijakindlustunde paranemine on alates kevadest peatunud ning tööstuse oma ei ole paranenud, mis võib olla ohuks nii tarbimis- kui ka investeerimisotsustele. Laenamine on Euroopas veel languses, kuid Eestis on laenuportfell kasvanud kiirenevas tempos.

Ta lisas, et eratarbimine jääbki peamiseks majanduskasvu mõjutavaks komponendiks.

Kindlustunde langemise põhjuseks on Mertsina sõnul peamiselt see, et tarbijad kardavad majanduskasvu aeglustumist ja räägivad, et see on ebakindel ja nõrk.

Eksport on kasvuteel

Eksport kasvab täna aga sisenõudlusest kiiremini ning see aitab kaasa madalale hinnakasvule. Tänane nõudluse ja pakkumise vahekord hoiab hinnataseme madalal, mis omakorda parandab eksportijate jooksevkontode tasakaalu.

Langev naftahind maailmaturul omakorda raskendab võitlust madala hinnakasvuga.

Eestis jäävad Mertsina sõnul hinnad sel aastl eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Järgmisest aastast hakkab inflatsioon tasapisi üles minema, selle taga on aktsiisistõusud, euro tugevnemine.

OECD poolt koostatud majanduse juhtindikaator (LCI) näitab Eesti majanduskavu paranemist III kvartalis.

Tööjõupuudus tõstab palgakasvu

Töötus alaneb Eestis aeglaselt kahel põhjusel: sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid on raske leida ning ettevõtjad püüavad hoida tagasi tööjõukulude kasvu.

Sel aastal palgakasv küll aeglustub, ent järgmisel aastal peaks see Mertsina sõnul taas tasapisi tõusma hakkama. Tööjõunappuse probleem ei kao aga kuskile ja see saabki peamiseks palgakasvu survestajaks.

Eraisikute rahaline seis on suhteliselt hea

Eraisikute võla suhe SKPsse on langenud ning eraisikute eelarve on ülejäägis. Enamasti investeerivad eraisikud eluhoonetesse. Mertsina märkis, et pilt kinnitab, et kodumajapidamistes on ressursse nii tarbimiseks kui ka investeerimiseks.