Euroopa Keskpank kärpis eile euroala enim jälgitud baasintressi määra peaaegu nulli ning teatas uute meetmete käivitamisest, mille eesmärk on laenuraha Euroopa majanduses lahedamalt liikuma saada.
Euro kurss USA dollari suhtes vajus uudise peale eile esimest korda läinud aasta juulist allapoole 1,30 dollari taset.
“On selge, et Euroopa Keskpank tahab odavamat eurot ja on valmis selle jaoks tegema, mis tarvis,” kommenteeris agentuurile Bloomberg Commerzbanki valuutastrateeg Peter Kinsella, kes prognoosib tuleva aasta märtsiks euro kurssi 1,25 dollari tasemel.
Alles juunis euroala baasintressimäärasid langetanud Euroopa Keskpank kärpis eile enim jälgitud intressimäära veel 10 baaspunkti võrra, 0,05% tasemele. Üleliigse raha keskpangas hoiustamise eest tuleb pankadel nüüd aga juba 0,2% peale maksta. Intressimäär on negatiivne.
Keskpanka sundisid sekkuma märgid, et euroala majanduse toibumine võtab hoogu maha, ütles Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi üllatuslikule intressikärpele järgnenud pressikonverentsil. Teises kvartalis euroala majanduskasv seiskus ning inflatsioon aeglustus Eurostati esialgsel hinnangul augustis 0,3%-le.
Draghi teatas eile, et Euroopa Keskpank hakkab pankadelt kokku ostma väärtpaberistatud erasektori laene (ABS). Detailsemad tingimused veel selguvad, kuid esimesed operatsioonid võivad aset leida juba tänavu oktoobris. “Eesmärk on lisada meetmeid, mis parandavad laenuraha kättesaadavust,” ütles Draghi. Euroalal käib 80% finantsvahendusest pankade kaudu.
Draghi sõnul ostetakse ettevõtetele antud laenude kõrval kokku ka väärtpaberistatud eluasemelaene, millega see programm erineb keskpanga juunis välja kuulutatud uutest likviidsuslaenudest (TLTRO), mida hakatakse pankadele väljastama samuti sellest sügisest.
Raha ringlema. Likviidsuslaenude tingimuseks on, et raha tuleb edasi laenata eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja et elamuehitust sellest rahastada ei saa. Väärtpaberistatud laene kokku ostes – kui tegemist on väärtpaberistatud eluasemelaenudega – loob keskpank kommertspangale võimaluse n-ö vabanenud raha muusse sektorisse välja laenata, selgitas Draghi.
Draghi sõnul saab TLTROde ja ABS-programmi käivitumisel olema Euroopa Keskpanga bilansile märkimisväärne mõju, kuid mingeid mahte ta eile nimetada ei soovinud.
Odavamaks ei lähe. Eilne intressikärpe otsus Draghi sõnul üksmeelne ei olnud. Selle eesmärk oli ergutada panku keskpanga pakutud instrumente kasutama – rohkem intressimäärad ei lange.
Küll aga valitseb keskpangas Draghi sõnul üksmeel, et vajadusel, kui deflatsioonirisk ei taandu, ollakse valmis veelgi ebatraditsioonilisemaid stiimuleid käiku laskma. Nii oli eile arutusel ka rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamine ehk keskpanga suuremahulised (riigi- või ettevõtete) võlakirjade tugiostud, kuid see jäi esialgu reservi.
Euroopa Keskpank avaldas eile ka uued majandusprognoosid, kus tänavuse ja tuleva aasta kasvuprognoose on kärbitud. Uue prognoosi järgi kasvab euroala SKP tänavu 0,9% ja tuleval aastal 1,6%. Selle aasta inflatsiooniprognoosi kärpis pank 0,6%-le, tuleval aastal kiireneb inflatsioon 1,1%-le.
Draghi nentis, et rahapoliitika üksi siiski euroala probleeme ei lahenda. Eelkõige on vaja struktuurireforme, mis parandaks euroala riikide ärikeskkonda ja majanduse kasvupotentsiaali. Kui ikka ettevõtte asutamine võtab aega 18 kuud ja ettevõtlus on raskelt maksustatud, siis pole ime, kui laenuraha ettevõtte asutamiseks või arendamiseks ei küsitagi, märkis Draghi.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.