"Kruuda tahab raba pänni panna"

Lisaks näitavad maadevahetuse kohtutoimikus olevad kõnede väljavõtted, kuidas Kranich rääkis edasi Kruuda juttu, et keskkonnaminister Villu Reiljanil oli teiste inimeste nimel kõvasti krunte.

Järgneb väljavõte Kranichi ja Kanguri vestlusest.

Kranich: „…neljas teema, see on kodanik Kruuda mure, kes oma Helbe tänava mingile krundile tahaks midagi juurde ja tahaks oma mingile Harjumaa mingisugusele krundile midagi juurde… ja kasutab väljendit ümbritsevat maad.“

Kangur: „Kuradi ma arvan, et kodanik Kruudale seal Helbes tegin ma isegi spetsiaalse avalduse ära, mis talle kätte viidi, või ei viidud, ma ei tea…“

Kranich: „Mh… ühesõnaga Kruuda… kuna me suhtleme seoses Bulgaariate ja muude asjadega, siis ta ütleb, et minister on jobu ühesõnaga, ei suuda midagi ära teha… ja küsib minu käest, kas sina suudaksid inimestele selgitada, et see asi võib siiski juhtuda.“

Kangur: „Ei aga, kui ta mõtleb seda Helbet, siis Villu rääkis sellest minuga sellest umbes kolm nädalat tagasi…“

Kranich: „Mh.“

Kangur: „…nii. Ja me tegime, …ma ise tegin spetsiaalse avalduse, kus temal oli ainult allkiri alla panna, et ribana ära erastada…“

Kranich: „Mh.“

/---/

Kranich: „…seal Helbe tänaval ta ei taha ainult mitte seda riba, vaid seal on mingisugused raba, ta tahab selle raba ka nagu pänni panna.“

Kangur: „No see, kui sa nüüd mõtled.“

Kranich: „Ai ta loodab, et linnapiir äkki.“

Kangur: „Ei, ei… kui sa nüüd vaatad seda skeemi… mis nüüd mõistusepäraselt tuleb… siis hakkab juba… kuid siin need ülejäänud… tal on siit kõrvalt sissepääs ja peaaegu tema krundi suurune siin jagu, siin taga, teiste piirid on siit enamvähem siit sirged, siia Õismäe rappa.“

Kranich: „Ei saa.“

Kangur: „Ärgu… kurat… kaks korda suuremaks oma krundi.“

Kranich: „Okei…“

/---/

Kranich: „…ja seal vastas on riigimets, ütleb ta, mida ma ei ole kontrollinud.“

Kangur: „See võib nii olla.“

Kranich: „Jah, ühesõnaga, et sealt riigimetsast nagu vahetada midagi ja need samad maatükid mis on, mis mul on seal on riigimetsa vastu vahetamiseks…“

/---/

Kranich: „…teine on, on, et kodanikud tulevad ja suhtlevad, eks ole, ja et…ma ei tea, Olkule maid nagu müüa… ma võin neid müüa kuhu iganes, et noh pigem meeldiks mulle see, et ma ütlen ostjale, et mulle lubatakse nende eest kuus ja head aega ja kui ta pakub selle peale kuus ja pool, väga tore…, aga ta ei paku selle eest kuut ja poolt. Ta on öelnud, et ta võtab ära… saab mingi selguse majja… Olku ütleb selle peale ühesõnaga, et… tema kontakt majas on Villu, kellel on nüüd krunte kõvasti eks ole, Priimäe ja ma ei tea veel, kelle kaudu, ja Keila-Joa maja on ka Priimäe kirjas eks ole, Rüütli oma ka ja ja, ütleb, et Villuga rääkimine on selles mõttes nagu mõttetu värk, et Villu ajab mingit iba neile, ühesõnaga ja…

Kangur: „…see küsimus või mõni teine küsimus…“

Kranich: „…tead, see oli selline roosa jutt üleüldse…“

Kangur: „…selle avalduse ja kõik muu tarviliku…“

Kranich: „Mh.“

Kangur: „…sai… järgmisel päeval, kui Villu mulle seda rääkis…“

Kranich: „…millal tema rääkis… okei, seda ma ütlen talle, et et… ta suhtleks Villuga ja et mh nii tark on ta küll, et ta minu nime ei nimeta seal…“

Toimetuselt: Oliver Kruuda suuromanduses olnud Kalev REC ostis riigil 2003. a Keila-Joa suvilakompleksi 52,6 miljoni krooni eest. Tollal Kalevi, Tallinna Piimatööstuse ja Kalev RECi nõukogudesse kuulunud Heino Priimäe ettevõte Bigomar Investeeringute OÜ soetas Keila-Joal kaks suvilakrunti. Mõlemad on praeguseks omanikku vahetanud. Ühe omanik on 2012. aastast Hendo Priimägi ja teise ostis 2010. a Julian Besprozvannõi.

Keila-Joa suvilatega seoses puhkes skandaal, kui selgus, et Keskerakonna esimehel Edgar Savisaarel õnnestus Kruuda firmalt soetada suvila viis-kuus korda alla turuhinna. Samasugune tehing õnnestus ka tollase reformierakondlasest välisministri Kristiina Ojulandi elukaaslasel Raimo Kägul.

Arutati ka lennukiostu

Kui maa-amet teatas 2006. a sügisel, et kavatseb osta kaardistustööde täpsustamiseks ja lihtsustamiseks väikelennuki, siis pool aastat varem käis lennukiteema ka Kranichi ja tollase maa-ameti juhi Kanguri kohtumisel läbi:

Kranich: „…täna miks ma seaks vihastasin oli, oli see… et, et… lennukiteemal suhtlesin jälle, eks ole. Kõik kes on nagu, nagu saadaval…“

/---/

Kranich: „…ja paralleelselt teeb siis suunatud riigihanke ja kui see riigihange on nagu tehtud, see suunatud hange ja kõik on nagu okei, siis ma ostan selle teise lennuki ära ning järgmiseks aastaks on see lennuk olemas. Talvega teeb selle asja ära…

Toimetuselt: Kranich ja Üllar Udras asutasid oktoobris 2005. a UKGeopic OÜ, hiljem lisandus omanikeringi Andres Sarri suurosalusega AS Eesti Talleks. Ettevõte soetas 1984. a ehitatud väikelennuki Britten Norman BN2T Islander. Maa-amet aga ostis 2008. a veebruaris Saksa firmalt Air Alliance uhiuue lennuki Cessna 208B Grand Caravan.

Kui Kalev Kangur jäi maadevahetuse kohtuotsusega lõplikult süüdi, siis tema tollane reformierakondlasest vestluspartner Kranich valiti 2009. a riigile kuuluva Eesti Loto juhiks, kellena ta töötab siiani.

TAUST

Juba keskkonnaministrina valmistas Heiki Kranich ette enda maandumist maadevahetuse ärisse. Kui ta 2003. a ühel aprillikuu päeval tõmbas keskkonnaministeeriumi maja ukse enda järel kinni, polnud tal põhjust tuleviku pärast väga muretseda. Just tema initsiatiivil sai maadevahetus korralikult seadustatud ja määrustega raamitud ning tulu sellest ei jäänud Kranichile tulemata.

Olles viimaseid nädalaid ministriametis, asutas Kranich osaühingu Heinich, mille tegevusalade hulgas oli äri- ja juhtimisalane nõustamine ning konsultatsiooniteenused. Just ministri ametiajal muutis riigikogu kaitstavate loodusobjektide seadust, millega läks looduskaitsemaade vahetus valitsuse pädevusest keskkonnaministri otsustamise alla. Kranich põhjendas siis, et iga konkreetse vahetamise otsustamine valitsuses raskendas maadevahetust ja seadusemuudatuse järel kiireneb protseduur vähemalt kahe nädala võrra.

2003. aasta alguses võttis valitsus vastu määruse, millega kehtestas looduskaitsealal asuva kinnisasja vahetamise uue korra. Stardipaugu sai uus suur äri, milles orienteerumine nõudis oskajaid mehi. Juba 2002. aastal alustas hiljem Kranichi omandusse läinud South Kinnisvara looduskaitsealuste maade kokkuostmist. Laenu enam kui miljoni krooni eest saadi suurosanikult, ettevõtja Tõnis Paltsule kuuluvalt Pambos Holdings OÜ-lt.

2003. aasta mais, kui South Kinnisvara ostis kaks kinnistut, seati hüpoteegid juba Kranichi firma Heinich kasuks. Juulis müüs Palts oma osa South Kinnisvaras nimiväärtusega 38 000 krooni väikeosanikule ja Kranichi erakonnakaaslasest heale sõbrale Marko Loosile. Veel samal aastal vahetas South Kinnisvara riigiga maid, saades koos juhatuse liikme Loosiga neli maatükki Aserisse. Avaldused esitas Loos keskkonnaministeeriumile juba 2002. aasta augustis (Kranich lahkus ministriametist 2003. aasta aprillis).

2004. aasta septembris sai Kranichi firma Heinich 40 000 krooniga South Kinnisvara omanikuks. Aasta lõpul müüdi kaks Aseri kinnistut kohalikule tellisetootjale AS Wienerberger. Kasumit teenis South Kinnisvara 2004. aastal kaks miljonit krooni ning järgmisel aastal veel miljoni. Kranich on ka tunnistanud, et on maadevahetusega tulu teeninud.

2008. aasta alul esitasid South Kinnisvara ning Marko Loos ühise taotluse, soovides vahetada kokku ligi 150 hektarit looduskaitseliste piirangutega maad üle Eesti. Muu hulgas sihiti riigilt seitsmehektarilist metsatukka Kernu vallas ning kolmehektarilist maatükki Tallinnas Nõmmel Helbe tänaval.