Heiki Kranichi magus maandumine kinnisvaraärisse

Viie aasta eest, ühel aprillikuu päeval, tõmbab Heiki Kranich keskkonnaministeeriumi maja ukse enda järel kinni. Ring on täis, poliitilisel eesliinil püsinud Kranich lahkub suurest poliitikast.

Peasekretäri ameti tõttu ka erakonna halliks kardinaliks kutsutud reformierakondlasel pole põhjust tuleviku pärast väga muretseda. Just tema initsiatiivil sai maadevahetus korralikult seadustatud ja määrustega raamitud ning tulu sellest ei jää Kranichile tulemata.

Maadevahetuse seadus valmib Kranichi käe allOlles viimaseid nädalaid ministriametis, asutab Kranich osaühingu Heinich, mille tegevusalade hulgas on äri- ja juhtimisalane nõustamine ning konsultatsiooniteenused. Kogemusi konsultatsiooni andmiseks on endisel keskkonnaministril küllaga.

Just tema ametiajal muudab riigikogu kaitstavate loodusobjektide seadust, millega läheb looduskaitsemaade vahetus valitsuse pädevusest keskkonnaministri otsustamise alla. Kranich põhjendab siis, et iga konkreetse vahetamise otsustamine valitsuses raskendas maadevahetust ja seadusemuudatuse järel kiireneb protseduur vähemalt kahe nädala võrra.

2003. aasta alguses võtab valitsus vastu määruse, millega kehtestab looduskaitsealal asuva kinnisasja vahetamise uue korra. Stardipaugu saab uus suur äri, milles orienteerumine nõuab oskajaid mehi. Juba 2002. aastal alustab hiljem Kranichi omandusse läinud South Kinnisvara looduskaitsealuste maade kokkuostmist. Laenu enam kui miljoni krooni eest saadakse suurosanikult, ettevõtja Tõnis Paltsule kuuluvalt Pambos Holdings OÜ-lt.

Miljoneid teeniv firma müüdi 40 000 eest2003. aasta mais, kui South Kinnisvara ostab kaks kinnistut, seatakse hüpoteegid juba Kranichi firma kasuks.

Juulis müüb Palts oma osa South Kinnisvaras nimiväärtusega - 38 000 krooniga väikeosanikule ja Kranichi erakonnakaaslasest heale sõbrale Marko Loosile.

Pakun Paltsule kommenteerimiseks versiooni, et tema osalus South Kinnisvaras tuli sellest, et Loos ja/või Kranich pakkusid võimalust investeerida perspektiivsesse ärisse, kui aga sai selgeks, et tegemist on maadevahetustega, Palts lahkus. "Te olete tõele lähedal!" tuleb e-kirja teel napp vastus. Ettepanekule teema laiemalt avada vastab Palts, et see teema ei ole talle praegu enam huvitav.

Veel samal aastal vahetab South Kinnisvara riigiga maid, saades koos juhatuse liikme Loosiga neli maatükki Aserisse. Avaldused esitab Loos keskkonnaministeeriumile juba 2002. aasta augustis (Kranich lahkus ministriametist 2003. aasta aprillis).

2004. aasta septembris saab Heinich 40 000 krooniga South Kinnisvara omanikuks. Aasta lõpul müüakse kaks Aseri kinnistut kohalikule tellisetootjale AS Wienerberger. Kasumit teenib South Kinnisvara 2004. aastal kaks miljonit krooni ning järgmisel aastal veel miljoni. Kranich on ka tunnistanud, et on maadevahetusega tulu teeninud.

Eelmise aasta alul esitasid South Kinnisvara ning Marko Loos ühise taotluse, soovides vahetada kokku ligi 150 hektarit looduskaitseliste piirangutega maad üle Eesti. Muu hulgas sihitakse riigilt seitsmehektarilist metsatukka Kernu vallas ning kolmehektarilist maatükki Tallinnas Nõmmel Helbe tänaval.

Kranich ei soovi nimetatud teemal rääkidaEelmise aasta novembris sai South Kinnisvara uueks omanikuks Kranichi kaasa Kristel Meier.

Nädala alul Tartus haiglas viibinud Kranich ütles telefoni, et ta ei saa ega soovi ajakirjanikuga rääkida.

Kranichil Sangaste vallas jalg maasAjakirja Kodukolle 2004. aasta detsembrinumbris kirjutab Kati Murutar: "Üks edukas pere teise järel leiab mõne lummava talu-veski-mõisa, mida praegu veel on võimalik üles ehitada ja koduks luua - sinna alaline kolimine ei tulene mitte city's jännijäämisest ega läbipõlemisest, vaid selle ennetamisest."

Jutt käib Heiki Kranichist ning Kristel Meierist. Kodu loomise soov on mõistetav, sest nagu hiljuti Eesti Ekspressi abil selgus, elavad kaasad juba viis aastat Tallinna kesklinna luksuslikus üürikorteris.

Küttekuludest sõltuvalt maksab elamine 160ruutmeetrises korteris 20-25 000 krooni kuus. Korter kuulub Merko juhtide Toomas Annuse ja Tõnu Toomiku lähisugulaste ja maadevahetaja Koit Uusi osalusega kinnisvarafirmale Luksi Maja.

Riigikogu liikmena on Kranich varem elanud Tallinnas ka Marko Loosi korteris.

Kuid tagasi Sangastesse. Kohaliku lossi ligidale ostab Kranich 2003. aasta sügisel Alaveski-Vesiveski kinnistu, müüjaks osaühing Wing, mille omanik on mitmel pool üle Eesti hüdroelektrijaamasid taastav Horret Verrev.

Verrev: veski müügi ajal saadud toetus on juhusSamal aastal eraldab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Horret Verrevi Ida-Virumaal Purtse jõel asuvale Sillaoru hüdroelektrijaamale turbiini ja generaatori ostuks 1,4 miljonit krooni.

Rahajagamise otsustab KIKi nõukogu, mille esimees on keskkonnaminister Kranich.

Kranichiga teretuttav Verrev räägib, et villaveskile oli mitu tahtjat ning ta müüs veski paarisaja tuhande krooniga sõbra kaudu, kes tundis Kranichit.

Seda, et ta KIKilt samal aastal toetust sai, peab Verrev juhuseks. "Mina olen töömees ja ei tea, kes seal nõukogus on ning kellelegi helistanud ma pole."Sangaste vallavanem Kaido Tamberg kiidab Kranichi peret: "Nad on usinalt asju ajanud, samuti aidanud jõge puhastada. Oleks selliseid inimesi rohkem."

Kranich asus usinalt maavaldusi suurendamaUsinalt on Kranich ka Sangastes oma maavaldusi laiendanud.

2004. aasta lõpul ostab ta vallale kuuluvalt osaühingult Sanva 30 000 krooniga naaberkrundil seisva poollagunenud kasarmuhoone.

Vallas kommunaalteenuseid osutava firma juhatuse liikme Rein Arengu meenutusel tulnud initsiatiiv toona Kranichilt.

Ehitise juurde erastab Kranich ostueesõigusega 3,5 hektarit maad.

2005. aastal ostab Kranich valla korraldatud enampakkumisel 5000 krooniga Laukküla külas elamu, mille juurde saab ta ostueesõigusega erastada 6,7 hektarit maad.

Ka vald ning Sanva on KIKi rahasid saanud. Nii eraldati 2003. aastal Sanva pumbajaamade rekonstrueerimiseks ning uute veepuhastusseadmete paigaldamiseks 320 000 krooni, lisaks eraldas KIK 200 000 krooni Sangaste vallavalitsuse projektile "Keeni jäätmejaama ehitus".

Kuivad faktid? Tõsi, sest selsamal 2003. aastal eraldas KIK raha enam kui tuhandele projektile üle Eesti.

Ka vallavanem Tamberg ning Sanva juht Areng lükkavad ümber oletuse, et KIKilt rahasaamine ning vallavara müük Kranichile võiksid olla kuidagi seotud. "Veeprojekt oli ülevalgamaaline, mille raames said raha kõik vallad," märgib Tamberg.

Juhuslikud kokkulangevusedNagu Eesti Ekspressi abil hiljuti selgus, elavad Heiki Kranich ja Kristel Meier juba viis aastat Tallinna kesklinna luksuslikus üürikorteris.

Rahvusraamatukogu juures Tuvi tänaval on Merko Ehitus ehitanud kolm kortermaja. Kranich üürib korterit firmalt Luksi Maja, mille üks omanik on Koit Uus. Lisaks kõrvalkorteritele Tuvi tänava majas, seob Kranichit Koit Uusiga seik maadevahetuse asjas.

Keskkonnaministrina saatis Kranich Noarootsi vallavanemale resoluutse nõudmise lõigata rannaäärsest riigimetsast välja kaks uut krunti. Kuigi nii vald kui ka Riigimetsa Majandamise Keskus pidasid uute kruntide tekitamist riigile mõttetuks, tehti asi maa-ameti juhi Kalev Kanguri eestvedamisel ära.

Üks neist kruntidest jõudis Uusi, teine riigikogu reformierakondlasest liikme Harri Õunapuu kätte. Mõlemad mehed said sellega juurdepääsu mere äärde.

Kranich ütles Ekspressile, et üürikorteril ja tema kui ministri otsustel pole midagi pistmist ning kokkulangevused on juhuslikud.

Ka endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo elab Tuvi tänaval Merko Ehituse ehitatud majas. Eelmisel aasta sügisel kirjutasime Äripäevas, et Tuiksoo üürib Saarte Investeeringutelt kolmetoalist 94ruutmeetrist korterit Tuvi tänaval. Saarte Investeeringud omanik on maadevahetuse tehingute tõttu kahtlustatavaks tunnistatud Tullio Liblik.

Riigikogu kantselei maksab korteri omanikule üüri 7000 krooni kuus. Jooksvad kulud maksab Tuiksoo enda sõnul ise. "Praeguses kinnisvaraturu seisus pole usaldusväärset ning väärikat klienti kerge leida," hindas Liblik eelmise aasta oktoobris 7000kroonist üüri täiesti piisavaks.

Kaks küsimust Heiki KranichileSee on nii vana teema ja ma olen kõik ära rääkinud. Kasutage nende organite infot.

Marko Loos, kas Teie initsiatiivil investeeris Tõnis Palts South Kinnisvara kaudu looduskaitsealustesse maadesse?

Need on siis uurimisorganid?Just nimelt.

Kes on kesOÜ Heinich

• Heiki Kranichi keskkonnaministri kohalt lahkumise järel asutatud firma, tegevusaladeks nõustamine ning konsultatsiooniteenusedSouth Kinnisvara• Asutatud 2002, toona suurosanik Tõnis Paltsu firma Pambos Holdings.• Alustas kohe looduskaitsealuste maade kokkuostmist.• 2003 mais müüs Palts oma osaluse 38 000 krooniga väikeosanikule, Kranichi heale sõbrale, reformierakondlasele Marko Loosile.• Samal aastal ostetud kinnistutele seati hüpoteek Kranichi firma kasuks.• 2004 septembris saab omanikuks OÜ Heinich.• Kasum 2004. a 2 mln krooni, 2005. a 1 mln krooni.• 2007 novembrist omanik Kranichi kaasa Kristel Meier.Karl ja Ott Raatpalu• Haapsalu mehed, kelle nimed jooksevad huvitaval kombel läbi enamikust South Kinnisvara ning Marko Loosi maatehingutest.• On eraisikutena ja firmade kaudu vahendanud hulgaliselt looduskaitsealuseid maatükke ka Merko Ehituse tütarfirmale KV Tarantel. Taranteli puhul kahtlustatakse, et firma pidi minema maa-ameti endise juhi Kalev Kanguri nimetatud isikule.• Karl Raatpalu selgitab, et tema põhitegevusala ongi maade ost-müük ning neid on olnud palju, kellele maid on vahendatud. "Teie oskate lehte müüa, mina müün maid. Ma ei saa rohkem rääkida," lõpetab ta kõne.

ülevaadekehtivad kinnistud

South Kinnisvaral pool tosinat kinnistut

• Haanja vald - 4,8 ha, ostetud 2002 Karl Raatpalult• Taheva vald - 6 ha, ostetud 2002 Karl Raatpalult• Raikküla vald - 9,6 ha, ostetud 2003 Ott Raatpalu osalusega OÜ-lt Extrakapital• Laimjala vald - 8 ha, ostetud 2003 Ott Raatpalu osalusega OÜ-lt Extrakapital• Aseri - 1,45 ha, vahetatud 2003 riigiga• Aseri - 4,33 ha, vahetatud 2003 riigiga.kehtetud kinnistud• 5 kinnistut vahetati 2003 riigiga. Kõik need osteti aasta varem Karl Raatpalult.• 2 riigilt saadud kinnistut Aseris müüdi kohalikule tellisetootjale AS Wienerberger.Allikas: kinnistusregister

Jokk • 2003 eraldab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK, mille nõukogu esimees on keskkonnaminister) Horret Verrevi Ida-Virumaal Purtse jõel asuvale Sillaoru hüdroelektrijaamale turbiini ja generaatori ostuks 1,4 mln krooni.

Ostud KIKilt toetust saanute käest

• 2003 sügisel ostab Kranich Verrevilt Sangaste lossi lähedal Alaveski-Vesiveski kinnistu.• 2003 eraldab KIK Sanva pumbajaamade rekonstrueerimiseks ning uute veepuhastusseadmete paigaldamiseks 320 000 krooni.• 2004 lõpul ostab Kranich Sangaste vallale kuuluvalt OÜ-lt Sanva 30 000 krooniga enda naaberkrundil seisva poollagunenud kasarmuhoone.• 2003 eraldas KIK Sangaste vallavalitsusele lisaks 200 000 krooni projekti "Keeni jäätmejaama ehitus" jaoks.• Kranich on omandanud Sangaste vallalt oma esialgsele krundile lisaks 10,2 ha maad.