Palts: justkui kardetakse Eesti valmisehitamist

Palts peab rahandusministri seisukohta, et laenu võetakse selleks, et rahavoogusid juhtida, naljakaks. „See on sama algeline kui osta auto selleks, et sellega on hea autoremonti sõita. Võlakirju tuleb lasta välja selleks, et mingeid konkreetseid projekte realiseerida,“ kommenteeris Palts. Ta lisas, et riigi jaoks oleks kõige kindlam investeerida infrastruktuuri projektidesse, mis tõstavad valitsussektori ja erasektori efektiivsust.

Palts märkis, et justkui kardetakse Eesti valmis ehitamist ning eriti piinlik on olukord siis, kui mingisse objekti on juba investeeritud ja siis see pooleli jäetud. Ta tõi näitena välja kolmandiku peale valmis ehitatud Tallinn-Tartu maantee ja poole peale valmis ehitatud Haapsalu raudtee. Tema hinnangul oleks tarvis palju investeerida Tallinna magistraaltänavavõrku. Ning just taoliste asjade valmis ehitamiseks olekski tema hinnangul vaja peamiselt kodumaisele turule sihitud võlakirju.

„Muide emissioonidele võiks panna nimed vastavalt sihtotstarbele. Näiteks "Tartu maantee võlakirjad", see suurendaks kodanike ja institutsioonide sidusust oma riigiga. Oluline on ka see efekt, mis tekib selliste suurte infrastruktuuri objektide rajamisega Eestile tervikuna. Täiesti absurdne on laenu võtta objektidele, mis ei suurenda ühiskonna toimimise efektiivsust,“ selgitas Palts.

Eilses Äripäeva kaaneloos märkisid rahandusala spetsialistid, et Eestile tuleks sarnaselt teiste Euroopa riikidega võlakirjade emiteerimine vaid kasuks. Kohalikele investoritele müüdavate võlakirjade puhul teeniksid intressi Eesti riigi kodanikud, kelle tarbimise ja säästmise kaudu liiguks see raha kohalikku majandusse.

Täna riigivõla eest makstav intress läheb aga Eestist välja.  Samuti muudaks nende hinnangul võlakirjade emiteerimine laenamise hõlpsamaks, andes erasektorile võimaluse odavamalt laenata. Võlakirjaprogramm ergutaks ka Eesti majandust ja võrdlemisi passiivset börsi.