• OMX Baltic−0,56%272,3
  • OMX Riga−0,76%865,88
  • OMX Tallinn−0,26%1 737,73
  • OMX Vilnius−0,19%1 052
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 100−0,02%8 182,34
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,65
  • OMX Baltic−0,56%272,3
  • OMX Riga−0,76%865,88
  • OMX Tallinn−0,26%1 737,73
  • OMX Vilnius−0,19%1 052
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 100−0,02%8 182,34
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,65
  • 17.09.14, 17:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toidu hinnad järsult kukkunud

ÜRO toiduainete hindade indeks langes augustis nelja aasta madalaimale tasemele, tingituna külluslikust teraviljasaagist ning Venemaa impordikeelust Lääne piimatoodetele.
Venemaa impordikeeld tekitab tooraine ülepakkumise, mis survestab toiduhindasid ning on avaldanud mõju ka Eesti toiduainete hindadele. "Eesti on väike turg, mistõttu mõjutab mujal maailmas ja eriti lähivälismaal toimuv meid väga tugevalt," ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp. "Venemaa impordikeeld on tekitanud kõikjal Euroopas tooraine ülepakkumise, mistõttu on toiduhinnad võtnud paratamatult suuna allapoole ja seda on tasapisi märgata ka Eesti poelettidel," lisas ta.
Augustis langes Eestis tarbijahinnaindeks võrreldes möödunud aasta sama kuuga 0,7 protsenti ning võrreldes juuliga 0,3 protsenti. Seejuures Eestis toit ja mittealkohoolsed joogid odavnesid võrreldes möödunud aasta sama ajaga 1,7 protsenti. Ka mujal maailmas on toiduainete hinnad languses. ÜRO toiduainete hindade indeks langes augustis 196,6 punktini, mis on madalaim pärast 2010. aasta septembrit. Indeks langes augustis viiendat kuud järjest ning võrreldes juuliga on langus 3,6 protsenti, eelmise aasta augustiga 3,9 protsenti. 
See kõik on avaldanud mõju ka Eesti toiduainete hindadele. "Samas Eestis on toorpiima hind languses alles teist nädalat. Poelettidelt võime leida väga taskukohaste hindadega värsket liha, piimatooteid, eriti on viimastel kuudel ja nädalatel silma jäänud juustu hinnalangus. Samuti teevad tööstused kaubanduskettidele sügavamaid hinnalangetusi kampaaniate ajal ja kampaaniaid on pidevalt - ka see on ju tegelikult hinna langus, mis kajastub kauplustes reeglina kollase hinnasildina," selgitas Potisepp.
Hinnad kombivad põhju. Valio Eesti AS tegevjuht Maido Solovjov ütles, et hetkel on ennatlik ja vara oodata suurt piimatoodete hinnalangust jaekaubanduses, sest tootjad tegelevad Vene turu äralangemisest ning teistel eksporditurgudel toimunud hinnalangusest tingitud kahjudega. "Siiski võib välja tuua kaks tooterühma - või ja juust, mille hinnad on võrreldes aasta algusega oluliselt madalamad, ehk need tootegrupid on juba hinnalangusele reageerinud," ütles ta.
Toorpiima hinnad on Solovjovi sõnul sesoonsed ning jälgida tuleb aasta keskmiseks kujunevat hinnataset, mis kujuneb käesoleval aastal pisut madalamaks kui eelmisel aastal, kuid endiselt kõrgemaks kui 2012. aastal. "Tahaks uskuda, et toorpiima hinnapõhi on tänaseks saavutatud ning hinnad enam madalamale ei lange. Kui Baltikumi tööstused leiavad lähikuudel oma toodetele uued turud, siis on oodata pigem kerget hinnakorrektsiooni ülespoole. Kohene ja kiire toorpiima hinnatõus toimuks ka siis, kui Vene embargo peaks lõppema," lisas ta.
Praegu on Solovjovi sõnul keeruline öelda, kas Eesti piimatootjad on impordikeelu tõttu raskustesse sattunud, sest igal tootjal on erinev olukord. "Kuid julgen arvata, et tänasel hinnatasemel peavad farmerid vastu 3-4 kuud kindlasti. Aga nagu eelnevalt ütlesin, usun, et toorpiima hinnapõhi on käes ja lähiajal hind siiski paraneb," ütles ta.
Langus pöördub tõusuks. Maailmaturul hinnad langevad ja see võib rõõmustada tarbijaid, kuid Eestis ei pruugi hinnalangus kaua kesta. "Allahindluskampaaniad, mida tarbijad pikisilmi ootavad, aitavad vabaneda küll üleliigsest toodangust, aga jätkusuutlikkuse seisukohalt on need siiski märk ettevõtete raskustest.  Tuleb aru saada, et ühel hetkel saabub piir, kus farmeril ja tööstusel ei tasu tootmine enam ära ning iga hinnalangetamisega liigume sellele piirile lähemale," ütles Potisepp. Tema sõnul võib see eriti mõjutada väiksemaid tootjaid, kuna neil on hindade langetamiseks vähem võimalusi. Potiseppa arvates on ülioluline, et tarbijad tajuksid oma panuse kaalukust ning ostaksid alati kui võimalik Eesti toitu.
Hindadel kullipilk. Toidukett Rimi jälgib pidevalt, mis toimub maailmaturul toidu hindadega ja kui tegemist on pikaajalise langusega, asutakse hankijatega hinna osas läbirääkimistesse. "Samas, ei saa ära unustada, et mõne tooraine hinnalanguse puhul ei pruugi see veel mõjutada väljamüügihinda. Ehk siis tooraine hind on vaid osa toote lõpphinnast," ütles Rimi Eesti Food AS kõneisik Katrin Bats.
Venemaa sanktsioonide mõju ei oska ta täna siiski veel ennustada, sest tegemist on väga värske muudatusega toorhinnas. "Kui näeme, et tooraine hinnalangus on pikemat aega sedavõrd madal, on ka meil alust küsida teistsuguseid hindu. Jaeketis avaldub tooraine hinnamuutus siiski veidi hiljem, on võimalik, et see ei pruugi avalduda üldse," ütles Bats.
Liha hind püsib. Samas on toidugruppe, mille hind püsib samal tasemel. Näiteks ÜRO toiduainetehindade indeksis pole liha hinnad maailmas keskmiselt langenud ning märgatavalt pole odavnenud ka liha Eestis. ARKE Lihatööstus AS-i tegevjuhi Andres Trummi sõnul on liha hinnad langenud umbes 3% aasta sees, kuid 4 aastat tagasi olid liha hinnad veel madalamad. "Sellel 3% on nii marginaalne mõju, et lihatoodete hinnas see praktiliselt ei kajastu. Kui ÜRO toob välja 4 aasta madalaima taseme, siis tuletan meelde, et näiteks Eestis on viimase nelja aasta sees olnud väga suur elektri hinnatõus, kütuse hinnatõus, tööjõukulu tõus," ütles Trumm.
ARKE jaoks on Vene sanktsioonide mõju selline, et kohalikud seatootjad on oma väljamüügihinnad võrdustanud Euroopa hindadega ehk siis nende ettevõte ei ole juba paar aastat pidanud siga oma tapamajja väljastpoolt Eestit ostma, veis on neil alati eestimaine olnud. Seakatku Trumm ei karda. "Seakatku mõju ei ole hetkel tunda. Mis saab kui mõni suurfarm nakatub? Siia panen kolm küsimärki. Samas, meediat lugedes tuleb välja, et ega see seakatk Euroopas ka mingi uus asi ei ole ja korralike vastumeetmete korral on farmid kaitstud. Iseasi, kas nii suure metssigade populatsiooni korral aga siin on juba hulk küsimusi teistele ametimeestele," ütles ta.
TAUST
6. augustil kuulutas Venemaa vastusena Lääne sanktsioonidele välja enda sanktsioonid, millega kehtestati impordipiirangud Euroopa Liidu toidukaupadele. Päev hiljem avaldas Venemaa täieliku nimekirja, mille järgi kehtestati lisaks ELi riikidele ka täielik looma- ja sealiha, puu- ja köögivilja, linnuliha, kala, juustu, piima ja piimatoodete embargo USAle, Austraaliale, Kanadale ja Norrale. See tekitas tooraine ülepakkumist ning survestas ka hindasid.
Autor: Rainer Saad, Harry Tuul

Seotud lood

Uudised
  • 18.09.14, 16:45
MKM: Vene sanktsioonidest kannatavad enim piimatootjad
Lisaks Vene sanktsioonidele mõjutavad põllumajandusturgu mitmed tegurid, suurimad kannatajad on piimatootjad, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.10.24, 14:09
Rikkumiste arv kasvab. G4S: saaksime olla politseile rohkemgi abiks, usaldust on vaja
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele