Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser märkis Äripäeva konverentsil Äriplaan 2015, et Eesti peaks tõstma inimeste alampalga 800 euro peale viie aasta jooksul.
Mikseri sõnul on sotside üks eesmärke tõsta Eestis miinimumpalk viie aastaga 800 eurole kuus. 2014. aastal on miinimumpalk 355 eurot kuus.
Keskmine brutopalk Eestis väljaspool Tallinnat ja Harjumaad, Hiiumaad, Läänemaad ja Tartumaad on Mikseri sõnul praegu alla 800euro kuus. Tema sõnul peavad sotsiaaldemokraadid oluliseks alampalga kasvu.
„Alampalk peaks olema 800 eurot kuus,“ rääkis Mikser. See pole tema sõnul aga võimalik ilma riigi toetuseta.
„Olen kuulnud kriitikat, et see käib Eesti ettevõtetele üle jõu, kuid ma väidan, et seda on siiski vaja teha ja seda saab teha,“ lausus Mikser. „Alampalka saab viie aastaga tõsta 800 euroni,“ märkis Mikser ja lisas, et inimene, kelle alampalk tõuseb, ei lähe Ibizale puhkama, vaid ta saadab lapsed kooli või trenni ja läheb ise hambaarstile. Ta rõhutas, et see raha läheb ringlusesse ja ettevõtetesse tagasi.
Koos alampalga tõstmisega tuleks sotside nägemuses sotsiaalmaksu langetada väljaspool Harjumaad 33lt protsendilt 30 protsendile. "Väljaspool Harjumaad elab 57% elanikkonnast, aga luuakse vaid 40% SKPst. Maksuerisus leevendab alampalga tõusu mõju ettevõtetele piirkondades, kus palgatõus on suurim," rääkis Mikser ja lisas, et see motiveerib ettevõtlust arendama kogu Eestis.
Riigikogu valimised toimuvad järgmise aasta kevadel.
Seotud lood
Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm märkis, et süvaanalüüsi ta erakondade majandusplaanides veel ei teeks, ent maksudebatt on tema silmis positiivne, kuna Eesti maksusüsteem vajab uuendusi.
Konekesko ASi juht Ela Lillemaa märkis, et jälgib poliitikute majandusplaane ning ettevõtjana leiab, et tööjõumaksud vajavad enim muutmist.
A. Le Coqi juht Tarmo Noop märkis, et Eesti on oma maksukeskkonnaga juba ammu naaberriikidele alla jäänud, ent enim võiks politiikud tähelepanu pöörata tulumaksu temaatikale, ettevõtete kontodel lihtsalt seisvat tulu võiks tema hinnangul maksustada.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.