Helenius: tunnel tõstaks meie elukvaliteeti

„Helsingil pole vaja Tallinna, kuid Tallinnal on vaja Helsingit. Ühendatud Talsinki (Tallinna ja Helsingi koondnimetus - toim) oleks kahe miljoni elanikuga piirkond, mis oleks Euroopas konkurentsivõimeline ja ahvatlev koht investeerimiseks ning Euroopa mõistes juba arvestatava suurusega linn,“ sõnas ta.Heleniuse sõnul pole Eestis ühtegi poliitikut peale Valdo Randpere, kes tunneli ehitamist avalikult toetaks. „Temagi pole kahjuks valitsuses,“ lisas Helenius.Tunnel toob investoridHelenius oli skeptiline, et Eesti suudab ilma tunnelita edaspidi siia meelitada hädavajalikku IT-valla oskustööjõudu ning investoreid. Ta ütles, et rahvusvaheliselt on Eesti mikroskoopiline riik mikroskoopilise majandusega, mis pole kellelegi ahvatlev koht, kuhu raha investeerida.Heleniuse sõnul vajab Eesti aga rahvusvahelisi spetsialiste, kuid siia on raske pääseda – rongiga saab siia vaid Venemaalt, lennuühendus Euroopa suurlinnadega on lünklik. „Eestil avaneks ligipääs ka lähedal asuvale Soome võimekale tööjõule,“ lisas ta.„Ma ei näe, kuidas Eesti on lähenemas Skandinaavia elamisstandarditele, pigem triivib Eesti sellest praegu kaugemale,“ ütles Helenius. Tema sõnul oleks tunnel aga otsene ühendustee Põhjamaadega. Lisaks ka Helsingi lennujaamaga, mis on Eesti jaos juba märgatavalt suurem ühenduspunkt kogu maailmaga.Taani sild päästis MalmöHelenius tõi eeskujuks ka Rootsit ja Taanit ühendava silla Malmö ja Kopenhaageni vahel, mille ehitamine mõjus omal ajal Lõuna-Rootsi majandusele päästerõngana.„Malmö oli 1980ndatel allakäiv tööstuslinn, Rootsi üks vaesemaid piirkondi. Silla avamisega kasvas Malmö elanike arv ligi 40% ning see tõusis Rootsi üheks jõukaimaks piirkonnaks. Malmöst ja Kopenhaagenist said sisuliselt kaksiklinnad,“ lausus ta.Helsingit ja Tallinnat ühendav tunnel pakuks Heleniuse arvates Tallinnale ilmselt veelgi positiivsemat mõju kui sild Malmöle. Paljud Helsingis tööl käijad saaksid elada mugavalt koduses Tallinnas.