Vead süsteemis muudavad kütte kulukaks

Olukord, kus küttesüsteemist lastakse välja roostest vett, pole uudiseks ei ehitajale, projekteerijale ega elanikule. Seda peetakse normaalseks, kuid tegelikult on see halb.

Kuidas õhk süsteemi sai?

Kui küttesüsteemis on kuulda mulinat, viitab see sellele, et süsteemis on õhk. Elanikele võib olla arusaamatu, kuidas õhk kinnisesse süsteemi satub. IMI Hydronic Engineering Eesti esindaja Vallo Hiietami sõnul muutuvad õhumullid süsteemis rõhu suurenemisel lõhustunud õhuks. “Kõik algab kortermaja keldrist, kus on soojasõlm, millesse tuleb linna trass. See on vahepunkt, kust hakatakse maja küttesüsteemi reguleerima,” märkis Hiietam.

Kuna soojasõlmes on temperatuur kõige suurem ja rõhk kõige madalam, on see kõige parem koht, kust õhumulle kätte saada. Soojasõlmest kaugematesse punktidesse liikuva vee rõhk suureneb ning õhumull surutakse laiaks, nii et see ei ole enam mull, vaid õhk lahustunud kujul, mida õhu eraldaja kätte ei saa. Kui vesi jõuab ringiga alla tagasi, rõhk alaneb ja tekivad uuesti mullid.

Hiietam võrdles protsessi limonaadipudeliga, milles on kõrgem rõhk kui atmosfääris – korgi avamisel tungib atmosfääri rõhk pudelisse ja tekivad mullid, mis tahavad üle ääre ajada.

Ehitajad kasutavad õhuprobleemi vastu nõksu, et pump lülitatakse välja ja oodatakse tunnike, mil õhumullid jooksevad mööda küttetorustikku üles ja õhueraldajate kaudu süsteemist välja.

Reguleeri paisupaaki

Hiietami sõnul pööratakse liialt vähe tähelepanu ka paisupaagile. See on seade, mille ülesanne on hoida süsteemis ühtlast rõhku. Kuna vee maht kasvab soojenedes umbes 5%, siis juhul, kui paisupaak on valesti reguleeritud, pole veel kuhugi minna. Ruumi pole, mistõttu ajab vesi ennast kaitseklapist välja. Kui süsteemi temperatuur jaheneb, vaadatakse nanomeetrilt, et rõhk on kadunud, aga kadus see just seetõttu, et vesi oli mahult suurem ning jahenedes tekkis tühimik.

“Ei mõelda, et kui minna täitekraani juurde ja täita süsteem minimaalse etteantud rõhuni, lastakse juurde värsket hapnikurikast vett, mis tekitab roostet ja magnetiiti, mis hakkab torusid täis kasvatama.” Kui paisupaak on korralikult reguleeritud, selliseid probleeme ei teki.

Mitmele viimase aja suurehitisele on projekteeritud vajaminevast mitu korda väiksem paisupaak, ütles IMI Hydronic Engineering Eesti esindaja Vallo Hiietam.

Hiietam toob näitena juhtumi, kus kolme aastaga oli süsteem roostet ja magnetiiti paksult täis kasvanud, kuna paisupaak oli projekteeritud 300 liitrit, aga tegelik vajadus oli 1300 liitrit.

15sentimeetrise läbimõõduga ventiil oli täiesti setet täis – seistes muutub see kõvaks nagu kivi, millest vesi ei lähe läbi. Kui probleemi ­õigel ajal ei leita, tuleb süsteem plaanitust varem välja vahetada.

Ehitusega seotud osapooled – järelevalve, peaehitaja, alltöövõtja, projekteerijad – võiksid seesuguste probleemide vältimiseks omavahel rohkem suhelda.

Alahindama kiputakse ka projektide osatähtsust. “Selle taga on peamiselt rahamure. See on esimene koht, kust hakatakse kulusid kokku hoidma, aga see on vale,” märkis Hiietam.

Probleem algab projektist

Mitmele viimase aja suurehitisele on projekteeritud vajaminevast mitu korda väiksem paisupaak, ütles IMI Hydronic Engineering Eesti esindaja Vallo Hiietam.

Ta toob näiteks juhtumi, kus kolme aastaga oli süsteem roostet ja magnetiiti paksult täis kasvanud, kuna paisupaak oli projekteeritud 300 liitrit, aga tegelik vajadus oli 1300 liitrit.

15sentimeetrise läbimõõduga ventiil oli täiesti setet täis – seistes muutub see kõvaks nagu kivi, millest vesi läbi ei käi. Kui probleemi ­õigel ajal ei leita, tuleb süsteem plaanitust varem välja vahetada.

Ehitusega seotud osapooled – järelevalve, peaehitaja, alltöövõtja, projekteerijad – võiksid seesuguste probleemide vältimiseks omavahel rohkem suhelda.

Alahindama kiputakse ka projektide osatähtsust. “Selle taga on peamiselt rahamure. See on esimene koht, kust hakatakse kulusid kokku hoidma, aga see on vale,” märkis Hiietamm.

Renoveerimise tase väga ebaühtlane

Küttesüsteeme renoveeritakse kõige rohkem Tallinnas, aga näiteks Narva on selles valdkonnas alles lapsekingades.

Ta tõi näiteks juhtumi, kus korteriühistu juht väitis, et tasakaalustusventiilide panekuga ei muutunud nende majas mitte midagi. Kontrollimisel selgus, et torumees oli valinud vale ventiili ja selle valesti paigaldanud.

Renoveerimisel on Hiietami sõnul esinenud ka juhuseid, kus ühe kortermaja projekti järgi on tehtud ka järgmised neli-viis maja. Tema sõnul on vale teha sama projekt erinevatele majadele, tuleb minna kohale ja vaadata konkreetset olukorda.

 

Satutakse odavuse lõksu Aivar Rant, Raksit OÜ juhatuse liige

Küttesüsteemide kohta võiksid rohkem teada nii ehitajad kui ka omanikud. Nn spetsialistid annavad vahel ka selliseid nõuandeid, mis muudavad olukorra hullemaks. Põhivead tulevad sellest, et küttesüsteemid on häälestamata või tehnilised lahendused on tehtud minimalistlikud. Rahaga peab arvestama, aga kui tehakse küsitavaid lahendusi ja kasutatakse seadmeid otstarbel, milleks nad ei sobi, siis selle kasutegur ei saa suur olla.

Renoveerimisel juhtub ka seda, et inimesed on ise oma korteris midagi välja vahetanud. Ostetakse poest küttekeha, mis on tavaliselt liiga suur ning see põhjustab probleeme tervele süsteemile. Suur probleem on ka rooste ja korrosioon, mille põhjust tuleb otsida süsteemi pääsenud õhust.

Probleeme põhjustab ühelt poolt kasutajate teadmatus ja teisalt ehitaja soov optimeerida kulusid, mistõttu kaldutakse projektist kõrvale. Projekteerijatega minu kogemusel suuri probleeme pole, ehkki vigu võib kõigil juhtuda. Sageli paneb asjad paika raha. Selgitustöö võib jääda kurtidele kõrvadele, kui ehitaja eesmärk on kasumit teenida. Ehitajad käivad küll hea meelega uut omandamas ja õppimas, aga reaalsus on see, et kasutusse jõuab sellest vähe. Odav lahendus ei saa olla väga hea lahendus, see, kui asi on algul odav, ei tähenda, et seda oleks kasutada odav, ümberehitus võib kalliks maksma minna.

See on muidugi kahesuunaline liiklus, esineb ka seda, et kehvast projektist teeb ehitaja hea hoone. Tegelikkus on pigem siiski sedapidi, et heast projektist võib saada kehv hoone. Selle vastu aitab järelevalve, kes peab asjadel silma peal hoidma. Ka järelevalvespetsialistid vajaksid rohkem koolitusi ja harimist. Sageli tehakse see viga, et võetakse üks, kes peab hindama kõike, alates vundamendist ja lõpetades elektrisüsteemidega. Üks inimene aga ei suuda nii põhjalikult kõikides valdkondades pädev olla.

 

Uudset kardetakse ja vana hinnatakse Tõnu Mäeker, Splitter OÜ juhatuse liige

Küttesüsteemidega on kortermajades probleeme nii palju, et neid on võimatu eraldi välja tuua. Käin iga päev korteriühistutele selgitamas, mis on mis. Kui renoveerimisel on pandud näiteks kahesüsteemne radiaator, ei ole inimesed sellega harjunud ja ei saada aru, kuidas see töötab.

Kõike uut peetakse halvaks ja vanaga ollakse harjunud – malmradiaatorid on head ja kõik uus kahtlane. Kui küttekulud on kõrged, siis kurdetakse küll, aga kui hakatakse otsustama renoveerimisküsimusi, ei olda eriti huvitatud, ilmselt raha pärast. Hiljem tuleb kõik üllatusena, mis kuidas töötab, ja ­tagantjärele kritiseeritakse veel rohkem.