Rootsi suuremad pangad pakuvad praegu umbes 7protsendilist dividenditootlust ja intresside langetamise taustal hakatakse taas rohkem laenu võtma, mistõttu ennustab pikaaegse kogemusega investor Katre Saard kasvu just pangaaktsiatele.
- Rootsi finantstehnoloogia ettevõtte Alpcoti asutaja ja nõukogu esinaine Katre Saard Foto: Jana Saarkoppel
“Esiteks pangandussektor alati võidab sellest, kui intressid langevad, ja see tähendab, et pankadel on taas võimalik laenusid andma ja paremini teenima hakata,” põhjendas Saard, miks ta usub, et finants- ja kindlustusettevõtetel hakkab järgmisel aastal paremini minema.
Rootsi finantstehnoloogia ettevõtte Alpcoti asutaja ja nõukogu esinaine Katre Saard rääkis neljapäeval toimunud Swedbanki privaatpanganduse foorumil antud intervjuus, millist potentsiaali näeb ta Balti aktsiaturul, mida võib oodata suurematelt Euroopa börsidelt ja mis teeb talle Euroopa majanduse puhul muret.
Lisaks selgitas Saard, mis mured paistavad talle USA aktsiaturult ja millistes sektorites ta seal investeerimisvõimalusi näeb. Juttu tuli ka autotööstusest ja Hiina börsidest ning samuti tõi Saard välja selle, kuhu ta praegu julgeks raha panna ja kust võib leida huvitavaid investeeringuid.
Küsis Jana Saarkoppel.
Rootsis tegutsev investor näeb head potentsiaali Skandinaavia pankades
Seotud lood
Börsiajakirjanik Jana Saarkoppel märkis, et viimaste investorite ürituste järel arvab ta, et peaks hakkama Balti börsidel positsioone suurendama.
Majanduse toetamiseks ja inflatsioonieesmärgi stabiliseerimiseks otsustas Rootsi keskpank langetada intressimäära 0,5% võrra 2,75% tasemele.
Viinakuu viimase päeva börsilangus tõmbas minu esialgu korralikku tulemust tõotanud kuule kriipsu peale.
Nagu teada, hea aktsia on see, mis raha portfelli juurde toob, halb see, mis sind vaesemaks teeb. Võtsin kõik oma portfelli aktsiad ette ja uurisin, kas võitjatel ja ka kaotajatel on mingeid ühiseid tunnuseid, mida tulevikus aktsiaid noppides arvesse võtta.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.