Esiteks tuleb mõelda, miks tellitakse ja mida plaanitakse infoga teha ning teiseks tuleb mõelda, kuidas saadud andmeid kasutada.
- Testostjast klient kaupluses. Foto: Veiko Tõkman
Kõigepealt tuleks selgeks teha, miks testoste tellitakse ja mida saadud infoga plaanitakse teha. Kas kogutakse lihtsalt infot sahtlisse, statistilise võrdluse jaoks, pingerea koostamiseks või kogutakse sisendit edaspidise reaalse arendustegevuse jaoks? Juhul, kui kogutakse infot reaalse arendustegevuse jaoks (mida tavaolukorras ju eeldaks), siis peaks olema enne protsessi käivitamist selgelt “fair play” stiilis kõigile osapooltele teada mida ja miks tehakse. Enamusele meist meeldib pigem liikluskaamera piirkonda märgistav vastav märk, kui põõsas redutav politseinik. Ja seda ka neile, kes on harjunud liikluseeskirju järgima. Enne testostude käivitamist peaks olema kenasti läbi räägitud ja kõigile osapooltele kinnitatud, mida jälgitakse, et siis saaks seda ka rakendada. Ja see peakski olema testostude korraldamise peamine eesmärk - parandada ettevõtte ootuste rakendamist, homset sooritust!
Loe
Äripäeva teemaveebist kaubandus.ee pikemalt, kuidas testostust saadud andmeid kasutada ning mida sa saad teha nende andmetega kolme kuu pärast.
Lisaks tasub lugeda ka veel seda, et
kas testostufirma testimine on vajalik? Arendusfirma Trendline juhataja Eero Palm viis läbi eksperimendi ja vaatas, kuidas testostufirmad palkavad testostjaid.
Autor: Eero Palm
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.