Mis lõi praamihankel kaardid sassi?

Kahe ministeeriumi kemplus

Avalikkuse jaoks ootamatult praamihankesse sekkunud rahandusministeerium leiab, et majandusministeeriumi riigihanke komisjonil ei olnud alust jätta esimesel, avalikul vedaja leidmise hankel ainsana pakkumise teinud OÜ Väinamere ­Liinid kvalifitseerimata.

Rahandusministeerium leidis, et mitte ühegi puuduse suhtes, mistõttu Väinamere Liine ei kvalifitseeritud hankele, ei ole majandusministeerium põhjendanud pakkumuse olemuslikku mittevastavust hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele. Seega ei ole majandusministeerium sisuliselt põhjendanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise lubatavust. Rahandusministeerium saatis nimetatud kirja arvamuse avaldamiseks lisaks majandusministeeriumile ka hankel osalenud Väinamere Liinid OÜ-le ning Tallinna Sadama tütarfirmale TS Laevad OÜ-le. Vastuväiteid oodatakse hiljemalt 21. oktoobriks.

Majandusministeerium omakorda teatas eile, et kuna nad on rahandusministeeriumi kirja äsja kätte saanud, siis seda analüüsitakse ja esitatakse vastuväited mõne päeva jooksul. Majandusministeerium esitas ka pressiteates vastused rahandusministeeriumi argumentidele:

esimene Väinamere Liinide pakkumus ei vastanud hanketingimustele, sest pakkuja esitas tingimusliku pakkumise. Sellist pakkumust ei luba seadus ega kohtupraktika vastavaks pidada.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke eelduseks on riigihangete seaduse kohaselt asjaolu, et avatud hankemenetluse käigus esitatud pakkumus või pakkumused erinevad oluliselt hankedokumendis toodud tehnilisest kirjeldusest.

Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks korraldatud hankemenetluse esemeks on teenuse osutamine nelja parvlaevaga alates 01.10.2016, seega on tehniline kirjeldus mõeldud kõigi teenuse osutamiseks kasutatava nelja parvlaeva kohta. Lisaks on hanke esemeks riigi õigus hankelepingu lõppedes osta neli tehnilisele kirjeldusele vastavat parvlaeva välja.

Väinamere Liinid OÜ pakkumuses puudusid asjakohased kinnitused ja tõendid selle kohta, et Väinamere Liinid OÜ-l oleks võimalik kasutada kolme prahilaeva avaliku teenuse osutamiseks alates 1. oktoobrist 2016. Pakkuja esitas üksnes allprahilepingu peamise lehe, kust ilmnes, et laevade prahtimise ­õigus alates 1. oktoobrist 2016 sõltub lisatingimustest, mida aga majandusministeeriumile ei avaldatud. Ka neljanda laeva olemasolu kohta alates 1. oktoobrist 2016 ei esitanud Väinamere Liinid hanketingimustes nõutud kinnitust. Seega puudus sisuliselt hanke ese, mille vastavust tehnilisele kirjeldusele oleks kontrollida saanud – esitatud pakkumus ei andnud teavet, kas pakkumuses viidatud parvlaevu ka tegelikult 1. oktoobrist 2016 avaliku teenuse osutamiseks kasutada saab. Puudus teave, kas ükski pakkumuses viidatud laev selleks ajaks üldse liinile jõuab. See tähendabki, et pakkumus ei vastanud hanketingimustes ettenähtud tehnilisele kirjeldusele.

Üks hanke oluline ese on riigi õigus hankelepingu lõppedes teenuse osutamiseks kasutatud ning hanketingimustes ettenähtud tehnilisele kirjeldusele vastavad parvlaevad välja osta. Selle võimaluse tõendamiseks pidi pakkuja esitama prahilaevade omaniku vastava kinnituse. Paraku pakkuja prahilaevade omaniku mingit sellist kinnitust ei esitanud. Väärib rõhutamist, et Saaremaa Laevakompanii ei ole laevapereta laevade registri andmetel pakkumuses viidatud laevade omanik. Seega puudus ka selles suhtes tõendus hankelepingu eseme olemasolu kohta, mille vastavust tehnilisele kirjeldusele kontrollida.

Lisaks sellele, et puudus teave ja selgus pakkumuses viidatud parvlaevade keeruliste omandisuhete ja mitmeastmeliste prahisuhete kohta, mida pakkuja selgitama ei soostunud, teatas Väinamere Liinid OÜ oma pakkumuses ka seda, et ei nõustu hanketingimustes ja hanketingimuste lahutamatuks osaks olnud avaliku teenindamise lepingu projektis ettenähtud läbipaistva aruandluse esitamisega kasutatud dotatsiooni kohta – ka see nõue oli tehnilise kirjelduse osa ning keeldumine läbipaistva aruandluse esitamisest tähendab samuti, et Väinamere Liinid OÜ pakkumus ei vastanud olulises osas tehnilisele kirjeldusele.

Kolmapäeval selgus, et riigile kuuluva Tallinna Sadama tütarfirmade pakkumine lõi parvlaevaühenduse korraldamise hankel pika puuga senise operaatori, Vjatšeslav Leedo ettevõtte pakutud hinda. Nimelt teatas majandusministeerium, et valis Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu liinil parvlaevaühenduse korraldamiseks Tallinna Sadama tütar­firmade TS Laevad ja TS Shipping ühispakkumise. Tallinna Sadam küsis kümneaastase lepinguaja eest riigilt dotatsiooni ligi 200 miljonit eurot, mis oli ligi 60 miljonit vähem kui Väinamere Liinide pakkumine. Äripäeva andmetel on Tallinna Sadama pakkumine umbes 8protsendilise tootlusega, samuti on pakkumises arvestatud võimalikke ülekulusid.

Mandri ja saarte vahel laevaliikluse korraldamise avatud rahvusvahelisele hankele laekus tähtajaks ainult üks pakkumus – OÜ-lt Väinamere Liinid, kuid pakkuja ei vastanud majandusministeeriumi teatel kvalifitseerimistingimustele. Seejärel toimus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, mille võitiski Tallinna Sadam. “See, mille kohta öeldi, et see pole võimalik, on tõeks osutunud. Kokkuhoiunumbrid põhinesid eksperthinnangutel ja pooleteise aasta tagused laevaehitushindade prognoosid vastavad praegusele turuolukorrale,” kommenteeris endine majandusminister Juhan Parts.

Seevastu Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhatuse esimehe Tõnis Rihvki hinnangul oli jutt hanke ausast konkurentsist jama. Rihvki sõnul on nii majandusministeeriumi kui ka minister Urve Palo käitumine vastuoluline, sest seaduste järgi ei tohiks hanget läbi viia sama ametiasutus ega inimesed, kes on seotud hankes osaleva ettevõttega, antud juhul siis Tallinna Sadama ja selle tütarettevõtetega. ­Eile teatas Rihvk, et nende hinnangul püüab majandusministeerium vastutusest kõrvale hiilida ja eksitab avalikkust, nagu ei täidaks ettevõte esitatud nõudeid.

Samuti on Rihvki hinnangul kahtlane lubatud kokkuhoid. “Me ei pääse dokumentatsioonile ligi, kuid meil on alust arvata, et 60 miljonit kokkuhoidu on pigem raamatupidamislik vangerdus, kus odav rendihind saadakse laevade maksumuse ajatamisega amortisatsiooniperioodi lõppu. Seeläbi peab riik hiljem laevad Tallinna Sadamalt lihtsalt kallimalt välja ostma ning sinna kaob ka see 60 miljonit kokkuhoidu. Tegelikult võivad kliendid kahe aasta pärast seista silmitsi olukorraga, kus tänased laevad töötavad mujal ja kiiruga projekteeritud ning ehitatud laevade puudustest tekkinud vead maksab kinni maksumaksja,” täiendas Rihvk.

“Ma ei laseks end üldse häirida sellest, kui hakatakse tegema juriidilisi katseid protsessi pidurdamiseks,” vastas Parts küsimusele, kas ta prognoosib praeguse operaatoriga sama ägedat võitlust nagu reisirongiliikluse opereerimisõiguse äravõtmist Edelaraudteelt. “Kui Tallinna Sadama pakkumine on 60 miljonit eurot parem, siis see räägib ise enda eest. Praegusel operaatoril soovitaksin teha riigiga koostööd ja aru saada, et ta on uues reaalsuses.”