East Capital: tavaline konkurentide jutt. East Capitali juhatuse liige Martin Otsa kinnitab, et ost oli mõistlik ja atraktiivne. “See on klassikaline olukord, kus konkurentidele tundub, et tehingud, mida nemad ei tee, on liiga kõrge hinnaga,” tõdes ta. “Usume, et see hind oli igati adekvaatne, pidades eelkõige silmas suurepärase asukohaga esinduslikku büroohoonet.”
Kui arvestada, kuidas pangad sarnaseid projekte rahastavad, oli Metro Plaza ost Otsa sõnul jätkusuutlik. “Intressid on, julgen öelda, ajalooliselt kõige madalamad,” märkis Otsa, lisades, et kui võrrelda intressitaset veel ka keskmise üüritaseme ja müügihinnaga, ei saa öelda, et Metro Plaza oli üle mõistuse kulukas ost. “Me ei olnud ainukesed huvilised selle hinna juures,” ütles Otsa.
Kinnisvarasse investeeriva EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas nentis, et nad mõtlesid Metro Plaza ostmisele, aga mõtteks see vaid jäigi. “Erinevatel põhjustel jätsime pakkumise tegemata,” jäi ta kidakeelseks.
Investorid on julgemad. Möldri hinnangul maksab kinnisvara viimasel ajal liiga palju ehk investorid võtavad suuremaid riske. Kas võetud risk tasub ära, sõltub sellest, mis lähitulevikus toimuma hakkab. “Meie oleme väga ettevaatlikud uute projektide ostmisel, kuna hinnatase on ebamõistlikult kõrgeks läinud. Oleme valmis kinnisvara ostma, aga ei tee seda iga hinnaga.”
Colonna Capitali juhatuse liige Marek Õunamägi märkis, et bürooturul on aastaid suhteliselt vaikne olnud ja nüüd on tulemus käes. “Turg on hinna niimoodi kujundanud, mitu ostjat on seda tõstnud ja pangad rahastavad seda valdkonda kõige paremini. Kapitali on ka ilmselt, see on ootamise tulemus,” rääkis ta. “Kapital otsib turvalist kohta, väärtpaberiturud hirmutavad.”
Miks siis investorid praegu riskivad rohkemgi kui vaja? Mölder pakub, et kapitali on liiga palju, aga rohkem ei taha ta kommenteerida. “Iga investor teeb oma otsuseid ise,” ütles ta.
Arco Vara suurkliendihalduri Priit-Martti Ojari sõnul ei saa ostjad praegu eriti kaubelda, sest nõudlust on rohkem kui pakkumist. “Tuntakse huvi ka vanemate hoonete vastu, aga kui seal pole muud potentsiaali, näiteks võimalust hoonet laiendada, või väga head asukohta, mida saab pärast renoveerimist suurema raha teenimiseks ära kasutada, peab hoone tootlus olema üle 9–10 protsendi,” lisas ta.
Kõik valdkonnad ei õitse. Huvi ei ole büroohoonete vastu, mis asuvad väiksemates asulates. Üksikute büroopindade ostu-müügiturg on samuti passiivne, sest ettevõtjad üldiselt ei taha oma bürood, ka ei anna pangad selle ostmiseks mõistlikel tingimustel laenu.