Korstnapühkijatel käes kiire katusel turnimise aeg

Kortermajade puhul näeb seadus ette, et professionaalne korstnapühkija peab käima igal aastal. Korstnapühkijad ning ehitusfirmade juhid nendivad, et kortermajades ohutusnõudeid alati ei järgita, kirjutab 3. detsembri Äripäev ehituse rubriigis.

Korstnapühkija ja Potipoiss OÜ omaniku Pepe Susseni sõnul vaadatakse üle eelkõige ühiskasutuses olev vara ehk korstnalõõrid. "Loomulikult oleks hea, kui korstnapühkija saaks pilgu peale heita ka korterites olevatele küttekehadele, et veenduda nende tuleohutuses," lisas ta.

Võõrasse korterisse võib astuda vaid omaniku nõusolekul. On ka neid, kes pahuralt keelduvad. Kui midagi peaks juhtuma, vaatab kindlustus Susseni sõnutsi üle, kes korteriomanikest on kõik ohutuse nimel teinud, kes mitte.

Hea, kui kivid pähe ei saja

Aga see kõik on siiski teooria. Seadusepügalatest hoolimata on maju, mille katusel pole ammu keegi turninud. Hoonete restaureerimisega tegeleva AC Ehitus OÜ juhataja Rein Rosin on enda sõnul näinud vaatepilti, mida võib võrrelda katastroofiga. "Põleng põlenguks, aga mõnes kohas on korsten nii lagunenud, et peab õnne tänama, kui korstnakivid pähe ei saja." Tema kinnitusel ongi põhiprobleem, et korstnapea on lagunenud.

Sellel on palju mõjutegureid: seestpoolt tulev kuumus ning väljast külm ja vihm. "Vesi läheb pragudesse ning külmub seal, nii hakkab korsten lagunema." Miks inimesed midagi ette ei võta? "Vat, ei teagi - mõnel pole raha, mõni ei oska hinnata olukorra tõsidust. Ega kõik ehitusvaldkonnaga väga kursis pole. Võid olla suurepärane kirjanik, aga see ei tähenda, et katusetöödest midagi tead," märkis ta.

Rosin soovitab parandustööd üldjuhul ette võtta juba soojal ajal, sest talvel miinuskraadidega on seda keerukas teha. Ta lisas, et korstna ladumiseks on vaja meistrimeest, kel pottsepa paberid. Ta ise käis seetõttu isegi eraldi kursusel.

Suuremal osal majadest on siiski olukord kontrolli all ja korstnapühkija käib regulaarselt. Rosin toonitas, et kui pole raha, siis hakkajamad mehed saavad vajadusel ka ise korstna üle vaadatud. "Ületamatut pole tegelikult midagi. Asi on rumaluses - mõni majaomanik ei hooli millestki ja pigistab silmad kinni. Kui aken on katki, paneb karvamütsi pähe ega tee midagi."

Uuemate majade omanikud hoolsamad

Ehitusfirma Rajekt OÜ juht Jussi Taar rääkis, et hooldamata korstnate puhul on kolm negatiivset stsenaariumi. Kas kivid hakkavad kaela varisema, korstnalõõr on sodi täis ning suits tuleb lihtsalt tuppa või on korsten nii tahmane ja sodine, et võtab leegi üles.

Taar on täheldanud, et uute majade puhul on omanikud eriti hoolsad ja investeerivad tuleohutusse, kuid vanemate majade puhul on seda vähem. Kuigi just viimased on tuleohtlikumad.

OÜ Korstna ABC juhi Oliver Kägo sõnul on enimlevinud probleemid lagunenud korstnaotsad ning pigitanud korstnajalad. "Vanemates majades on tihti katusekonstruktsioonid korstnast vaid mõne sentimeetri kaugusel ning tahma või pigi põlengu korral on oht, et korstnast saab alguse tõsiste tagajärgedega tulekahju."

Sussen märkis, et kõige tihedamalt puutuvad nad kokku korstnatega, mille juurde pääsemine on väga keeruline. "Katuseteede ja -redelite nõue on meie maal üsna uus. Kuna inimesed igapäevaselt katustel ei käi, ei oska nad näha ka põhjust, miks see väljaminek vajalik on. Ikka selleks, et korstnapühkija libedal kaldus katusel turnides ja korstnat pühkides ellu jääks! Kolmekorruselise maja katuselt tänavale libiseda ei soovi vast keegi…"

Ta lisas, et rangemaks on muutunud ka tema ja ta kolleegid. "On maju, kuhu me enne tagasi ei lähe, kui katuseredelid ja käiguteed paigas on. Korstnapühkija katusele pääsemine on ikkagi majaomaniku mure."

Raha taha asi üldjuhul ei jää

Kägo sõnutsi on korteriühistute teadlikkus aasta-aastalt tõusnud ning vajalikud tööd lastakse ära teha. "Kindlasti seab teatud piirangud ühistute tegutsemisele ja tulekahju ennetamisele ka ühistu eelarve, kuid vaatamata sellele ei meenu küll, et kuue tegutsemisaasta jooksul oleks mõnel ühistul tekkinud makseraskusi. On küll kasutatud võimalust tööde eest tasuda osade kaupa ja maksegraafiku alusel, kuid üldjuhul on ühistud ikkagi väga korrektse maksekäitumisega."

Sussen tõi ühe viimase aja trendina välja, et tänu renoveerimisbuumile Tallinnas Kalamajas, Pelgulinnas ning Uues Maailmas tehakse hoone renoveerimise käigus korda ka küttesüsteemid. Näiteks pliidid ja ahjud asendatakse elektrikütte, õhksoojuspumba või keskküttekatlaga. Need kütteviisid on küll mugavamad, kuid annavad rahakotile enam tunda.

"Siis jõutakse ringiga traditsioonilisemate lahenduste juurde tagasi ning tihtipeale tuleb meil tegeleda olukordadega, kus soovitakse elamisse kaminat paigaldada, et tubadesse lisasoojust saada," märkis Sussen, kelle sõnul pimedal ajal annab elav tuli juurde ka hubasust ja mõnusat valgust.

Ootejärjekord mitu kuud

Korstnapühkijalt tööaja saamine pole naljaasi. Järjekorrad ulatuvad üldjuhul kuid ette. Sussen ütles, et üks põhjuseid on heade meistrite põud. Korstnapühkija esimese taseme kursuse läbivad küll paljud, kuid seda tööd jäävad tema sõnutsi tegema vähesed. "Töö on nii füüsiliselt kui ka vaimselt raske. Katusele tuleb minna iga ilmaga ning kui keelad mõnel pool kütmise ära, tuleb vapralt silmitsi seista ka pahaste inimestega."

Põhjuseid on teisigi. Kevadel läks kütteperiood pikaks ning siis ei viitsitud veel korstnapühkijaga sehkendama hakata. Sügise keskel ärgates ja oskajat meest otsima hakates seistakse silmitsi olukorraga, et vaba aega ei leidu. "Eks see kõik mõjutab. Nõudmistes karmimaks on muutunud nii kindlustused kui ka pangad ning tihti nõuavad nemadki eramaja omanikelt korstnapühkija akti iga aasta kohta," lisas Sussen.