Praamihangete vaidlustuste jada

"Kahjuks on kujunenud hankest farss, kus osalejatele kehtivad erinevad mängureeglid. Kui riik on võtnud eesmärgi eraettevõtja kõrvale jätta ning rakendab selleks kogu struktuuri, siis on ühel ettevõttel raske midagi vastu panna," rääkis Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimees Tõnis Rihvk, kelle hinnangul Tallinna Sadama laevad hanketingimustele ei vasta, ka ei ole võimalik kõiki laevu tähtajaks valmis ehitada.

Rihvk viitas veel ministeeriumi seaduseelnõule. "Selle üks eesmärk on jõuga sundida Väinamere Liine teenust osutama peale oktoobrit 2016, kuni Tallinna Sadam laevad valmis saab. Tundub, et riigil puudub samuti uute laevade tähtaegse valmimise osas kindlus," oletas Rihvk.

Väinamere Liinidel ei ole seni vaidlustuste esitamisel hästi läinud. Tänaseks on riigihangete vaidluskomisjon soosinud riiki kolm korda, neljandat vaidlustust ei võtnud komisjon menetlusse, kuuldavasti on esitatud ka viies, avaldas ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda.

Rahandusministeeriumi järelevalve ei näinud ka riigihankel rikkumist. Samuti ei ole kohus kahes eri astmes viiel korral andnud Väinamere Liinidele õiguskaitset. "Kohtulahingud lähevad edasi, kuid leping on sõlmitud ja laevade ehitamine jätkub," lausus Ruuda.

Hanke võitis Tallinna Sadama tütarfirma, kelle pakkumine oli Väinamere Liinide omast 60 miljonit eurot odavam.

"Selle võrra vähem maksab riik laeva opereerimise teenuse eest," sõnas majandus- ja taristuminister Urve Palo, lisades, et hange oli tehtud nii, et riik saaks lepingu lõppedes parvlaevad ära osta. Kui riik soetaks laevad, siis oleks Palo sõnul hinnavõit 30 miljonit eurot. Väljaostmisvõimalus on ministri hinnangul siiski väike, sest hanke võitis riigifirma.

Tõnis Rihvkil on selle kohta oma arvamus. "Arvestades kogu hankelepingu perioodi kestvust ning laevade maksumust, on meie pakkumuse summaarne maksumus siiski soodsam," lausus ta ja rõhutas, et hinnakomponentide erinevus ei ole 60, vaid 30 miljonit eurot.