Ülemkogu võtab ette Junckeri plaani

See on esimene Ülemkogu, mida juhatab detsembris Herman van Rompuylt Ülemkogu eesistuja rolli üle võtnud Poola endine peaminister Donald Tusk. Ühtlasi on see esimene Ülemkogu Jean Claude Junckerile Euroopa Komisjoni uue juhi rollis.

Kolmapäeval oli Junckeri plaani nime saanud 315 mld euro suurune investeeringute kava arutusel Euroopa Parlamendis, kus saadikud rõhutasid, et sellest ei pea rahastatud saama mitte ühe või teise liikmesriigi poliitikute lemmikprojektid, vaid need investeeringud, mis aitaksid suurendada Euroopa Liidu majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõimet. „Valgeid elevante“ on Euroopa rahadega juba küllalt rahastatud. Palju väljendati skepsist ka investeeringuteplaani suure võimenduse üle, kus igast ELi eelarvest ja Euroopa Investeerimispangast paketti pandud eurost peab saama 15 eurot investeeringute rahastamiseks.

„Väiksed lapsed usuvad jõuluvana, suured lapsed Junckeri plaani,“ kritiseeris Prantsusmaa eurovastase Rahvusrinde juht Marine Le Pen.

Endine Euroopa Komisjoni rahandusvolinik ja nüüdne Euroopa Parlamendi saadik Olli Rehn möönis, et Euroopa majanduses on suur investeeringute vajadus, kuid et need teoks saaksid, peab paranema ka ärikeskkond ja ELi ühisturu toimimine. Mis eeldab valitsustelt struktuurseid reforme. Eraldi nimetas Rehn siinkohal Prantsusmaad ja Itaaliat.

Parlamendi liberaalide fraktsiooni juht Guy Verhofstadt aga torkis oma sõnavõtus tagant hoopis liikmesriike, kelle vastuseisu tõttu toppab mitmeid ühisturu jaoks olulisi seadusakte. Üksi Junckeri plaani heakskiitmisest ei piisa.

Parlamendisaadikuid hämmastas, et Ülemkogu järelduste tekst on seekord sedavõrd lühike – harjutud on palju pikemate poognatega. Väidetavalt on see aga Ülemkogu uue juhi Donald Tuski uus stiil – hoida dokumendid lühikesed ja konkreetsed.

See aga tähendab väga lakoonilist sõnastust ka Ukrainat puudutava kohta, millele parlamendisaadikut suuremat konkreetsust nõudsid. Algse versiooni järgi kordavad valitsusjuhid valmisolekut Ukrainat toetada, oodates omakorda Ukrainalt vajalike reformide elluviimist. Samuti rõhutatakse Minski relvarahu leppest kinnipidamise tähtsust. Euroopa Komisjoni presidendi Jean Claude Junckeri sõnul on Ukraina täiendav finantsabi vajadus vähemalt 15 miljardit dollarit.