NATO küsimus ajab Rootsi poliitikud tülli

Nüüd on aga NATO küsimus enne homme toimuvat esimest suuremat arutelu tüli majja toonud, kirjutab täna Rootsi majandusleht Dagens Industri.

Stardipaugu andis Anna Kinberg Batra, kellest sai nädalavahetusel ametlikult Fredrik Reinfeldti mantlipärija Rootsi Moderaatide partei juhina. Oma esimeses kõnes partei juhina tegi ta ettepaneku koostada põhjalik analüüs kaitseallianssi kuulumise plussidest ja miinustest.

„Rootsi peab astuma olulisi samme NATO poole. Sel põhjusel on minu esimene plaan julgeolekupoliitika alal järgmine: ma tahan konkreetset analüüsi Rootsi NATO liikmelisuse eeldustest. Aeg selleks on käes,“ ütles ta.

Mõtet toetavad ka teised kolm opositsiooniparteid.

Stefan Löfveni valitsuse seisukoht NATO küsimuses on aga kirjas koalitsioonileppes – Rootsi ei taotle NATO liikmeks saamist.

Välisminister Margot Wallström ütles nädalavahetusel opositsiooni ettepaneku peale kategoorilise ei, põhjendades, et taolise uuringu koostamine saadab teistele riikidele vale signaali ja tekitab ebakindlust.

Soomes tervitas NATO liikmelisust pooldav kaitseminister Carl Haglund Rootsis puhkenud arutelu. Kui Rootsi sellise uuringu teeks, ergutaks see kindlasti sarnast debatti ka Soomes, kirjutas Soome päevaleht Helsingin Sanomat. Soome välisminister Erkki Tuomioja aga leidis, et uuringu nõudmine võib olla pigem suitsukate Rootsi parempoolsete parteide enda erimeelsuste varjamiseks.

Pikalt võimul olles ei tõstatanud Rootsi parempoolsed eesotsas Moderaatidega NATOga liitumise küsimust. Avalik arvamus seda ei soovinud. Nüüd näitavad arvamusküsitlused liitumise pooldajate ülekaalu. Pühapäeval avalikustatud MSB küsitluses toetas Rootsi liitumist NATOga 48% ja vastu oli 35%.

Möödunud nädala lõpus anti Rootsi valitsusele üle parlamendis valminud uuring Rootsi õhuturbevõimekusest. Selle järeldus oli, et Rootsi pole võimeline ennast kaitsma NATOga koostööd tegemata. Nii lähedal kaitsealliansiga liitumisele pole Rootsi veel olnud, nendib Dagens Industri oma tänases juhtkirjas, kus peamiseks argumendiks on Venemaa kasvanud agressiivsus, mida majanduslikud sanktsioonid pole ohjeldanud.