IRLi auesimees Mart Laar saatis avaliku vastuse ettevõtja Tiit Vähile, milles ütleb, et süüdlaste otsimine on kindel viis reformide põhjalaskmiseks.
- Mart Laar. Foto: Veiko Tõkman
Ekspeaministrist ettevõtja Tiit Vähi uuris eile avalikus pöördumises Äripäevas reformikava esitanud ekspeaminister Mart Laarilt, kes on riigivankri kraavi ajanud.
Teisipäeval avalikustas Eesti Panga nõukogu esimees ja endine peaminister Mart Laar
reformiplaani, milles ütles, et enam ei aita leebelt silitamine, vaid tuleb malakaga mats panna. Laar tõi välja viis Eesti arengut pärssivat probleemi ja nende lahendused.
Tiit Vähi ütles, et on Laari hinnanguga Eesti olukorrale nõus, ent nõuab seepeale Laarilt aru, kes on selles süüdi, ja küsib, kas poleks aeg teisiti teha.
Tiit Vähi avalik kiri:
"Hr Mart Laar,
Seekord olen ma Sinu hinnanguga olukorrale Eesti riigis enamasti nõus, kuid soovin küsida Sinult Äripäeva kaudu avalikult:
Kes on need kümme viimast aastat Eesti riiki juhtinud, kas mitte vabariigi presidendina Toomas Hendrik Ilves ning Reformierakonna ja IRLi koalitsioon? Kas see kolmainsus ongi seda putru keetnud ja riigivankri kraavi vedanud, nagu Sa värvikalt oma analüüsis ja reformikavas kirjeldad? Kas me peaksime Sinu arvates järgmised neli aastat samamoodi uhkelt ja pimesi edasi minema või teeme ehk teisiti?"
Täna vastas Laar Vähile, et süüdlaste otsimine on kõige kindlam viis igasugune reform põhja lasta.
Mart Laari kiri:
"Lugupeetud Tiit Vähi,
Tänan kirja eest. Mul on hea meel, et mu mõtted meeldisid. Aastakümnete pikkune kogemus on mind paraku õpetanud, et kindlaim viis mõni reform põhja lasta, ise seda sõnades kiites, on alustada reformi süüdlaste otsimisega, kes seda siiani ära pole teinud. Eestis on sajandivahetuse järel valitsusvastutust kandnud kõik neli praegust parlamendierakonda, pluss Rahvaliit. Oma arvamus, kes neist võiksid valimiste järel valitsuskoalitsiooni kuuluda, on mul olemas, kuid seda valitsust ei moodusta ei Mart Laar, Tiit Vähi, Edgar Savisaar ega keegi meie aja poliitik. Minu tagasihoidlik soov on ainult, et saaks vast mõne asja jälle tehtud.
Parimat soovides, Mart Laar"
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.