Kiiver pähe, telefon tasku!

“Mul on saag alati autos ja ehkki iga päev metsatööd ei tee, panen hommikuti täisvarustuse selga – saeriided on tänapäeval nii mugavad. Kohmakaid turvapükse metsamees suveperioodil eriti kanda ei taha, aga nüüd on olemas kerged, venivast materjalist õhutusavadega püksid, mis on metsas väga mugavad,” kiitis Vardi Erametsaseltsi juhatuse liige, metsaomanik ja raiemeister Taavi Ehrpais.

Kõige olulisem turvavarustuse osa on tema sõnul kiiver, mis kaitseb kukkuva puu või oksa eest ja on tänu oma punasele värvile hästi nähtav ja paistab kaugele. Kiiver kaitseb ka silmi ja kõrvu. “Mootorsaagi ei tohiks käima tõmmata ka, ilma et turvapüksid jalas. Sealt edasi võiks siis mõelda metallotstega turvasaabaste ja jaki soetamise peale.

Turvavarustus on suhteliselt kallis, aga näiteks turvapükste hinnaerinevus võib olla kolmekordne. Hinnatundlik inimene võib valida odavama mudeli, mis tagab turvalisuse, aga pole ehk nii mugav,” õpetas ta. Ka ohutusvest selga! Ehrpais märkis, et ohutusnõuete täitmine metsatöödel on viimastel aastatel tublisti paranenud ning enam kiivri ja turvapüksteta mehi metsas ei näe.

Küll on ta aga märganud, et paljud metsameistrid ja muidu metsas liikujad ei kasuta ohutusveste ning panevad oma elu ohtu. “Ohutusveste ei viitsita selga panna ja minu soovitus tööandjatele on: ostke oma töötajatele saevarustusse kuuluv eredavärviline turvajakk. Tumedate riietega ei tohiks metsa minna ka metsaomanikud, kes töid korraldavad või metsatööde ajal uudistamas käivad – vest ikka selga!” rõhutas ta ja meenutas, et on ise olnud olukorras, kus puud langetades ei märganud lähenevat metsameistrit.

Ohtlikus olukorras on raiemeister olnud isegi: mõnekümne aasta eest kooli kõrvalt saetööd tehes lasi saega jalga. “Jalas olid mul kummikud, pärast seda pole kummikuid kasutanud, sest ka turvakummikust on võimalik läbi saagida. Turvalisemad on ikkagi nahksaapad.”

Üksinda metsa ei minda

Ehrpais tuletas meelde ka metstööde kuldreegli: üksinda metsa ei minda, eriti siis, kui oled algaja metsamees. “Ja telefon olgu igal juhul taskus! See võimaldab kiirelt endale abi kutsuda ja annab päästeametile positsioneerimise võimaluse,” rääkis ta.

Üks elementaarne nipp on, et auto pööratakse enne metsa parkimist kodusõidu suunas, kontrollitakse, et masin poleks pinnasesse sisse jäänud ja saaks vajadusel kiirelt startida.

Vaata kiivri kasutusiga

Tamrex Ohutuse OÜ tootejuhi Gunnar Alamaa sõnul aitavad kaitsevahendeid ja turvariided metsatöödel suurema õnnetuse ära hoida ja säästavad ka inimese tervist. “Metsamehe komplekt koosneb kiivrist, jakist, kinnastest, turvapükstest ja jalatsitest. Kogu komplekti hind lihtsamate mudelite puhul jääb 200–300 euro piiridesse.

Tegemist pole tavaliste riideesemetega: kasutatakse erimaterjale, spetsiifilisi detaile, tooted on sertifitseeritud,” selgitas Alamaa ja lisas, et komplektist võib välja jätta jaki, ent pükste ja jalatsite pealt ta kokku hoida ei soovita.

Samuti ei maksa kokku hoida kiivri pealt, mis peab vastama EN 397 nõuetele ja olema läbinud surumis- ja põrutustestid. “Jälgida tuleb kiivri tootmise kuupäeva ja kasutusaega. Uutel Peltori kiivritel on patenteeritud solarisnupp, mis aitab hinnata UV-kiirguse mõju kaitsevahendile. Kiivril olev nupp muudab ajaga värv ning kui see on heledaks muutunud, on kiivri kasutusaeg lõppenud ja see tuleb utiliseerida,” rääkis tootejuht. Kiivrite säilimisaeg pärast tootmist on 5 aastat, kasutusiga 2 aastat.

Metsatöödel kasuta kindlasti kaitseprille

Võrkvisiir kaitseb suuremate laastude eest, aga väiksem prügi ja mullaosakesed tulevad sealt läbi. Prillide ostmisel tuleks vaadata, et need sobituks näo kujuga ning valida prillid, mil äärtes pehmendusega kaitse ja mis käivad rihmaga ümber pea. Prillid on enamasti töödeldud udukindla kaitsega. Alamaa sõnul tuleks varustust ostes jälgida, et tooted oleksid läbinud testid ja vastaksid standarditele. Metsatöörõivaste puhul on oluline saeketi haakuvuse test (standard 381–2+5).

“Jalanõud võivad kuuluda klassi 2 või 3. Soovitame metsatöödes 3. klassi jalatseid, mil on saeketi kiiruse kaitse 28 m/s – kett peatub kiiremini. Tavakasutajatele ja proffidele on erinevad tooted: näiteks vorm A pükstel pole spetsriide kaitseosa nii ulatuslik kui proffidele mõeldud vormi C puhul.”

Õnnetustes süüdi eelkõige hooletus

Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul on metsanduses viimastel aastatel toimunud ligi 20 tööõnnetust aastas. Metsanduse puhul on eripäraks see, et registris on küllaltki palju neid õnnetusi, mis on metsas toimunud, aga mille juures on lõpuks otsus, et tegemist ei ole tööõnnetusega.

“Metsas kasutatakse väga palju töövõtulepinguga tööjõudu ja FIEsid, ja seetõttu ei kvalifitseeru õnnetus tööõnnetuseks. Ka metsaomanik peaks metsatööde korraldamisel hoolikas olema. Ühelt poolt muidugi koostöös töö tegijatega tagama, et keegi tema metsa raietööde ajal uitama ei läheks, teisalt aga vältima musta tööjõu kasutamist. Kui metsas õnnetus juhtub, hakatakse jälgi ajama, kuidas töö oli korraldatud. See, et tööleping ei olnud kirjalikult sõlmitud, ei tähenda, et töölepingulist suhet ei olnud. Vastutab ka omanik, kui ta on tööandja rollis,” selgitas Reisberg.

Tööinspektsiooni andmeil juhtub metsas peamiselt kolme tüüpi õnnetusi. Esiteks, löögi saamine langevalt puult või kukkuvalt oksalt. “Ole hoolikas ja vaata ümberringi, kui puud langetad. Metsatöö tegija võib ise langeva puu alla jääda või ohustada metsas liikujaid. Metsa tegema minnakse enamasti mitmekesi ja siis tuleb vaadata, et mehed oleksid töid teostades hajutatud ja üksteisele puid peale ei langetaks. Sagedasti läheb harvesteriga töötamisel keegi ohutsooni. Ohualad peaks olema piirestatud ja märgistatud, õnnetuse vältimiseks tuleb kanda erksavärvilisi riideid,” õpetas Reisberg.

Teine tüüpõnnetus on enda vigastamine ja jala välja väänamine metsas liikumise käigus, mil takerdutakse maasoleva noti taha või ebatasasel pinnasel. Kolmandaks ohuallikaks on metsatööriistad: kettsaed ja võsalõikurid – siin on kasu spetsiaalsetest turvariietest.

Lugu ilmub 11. veebruari kuukirjas Metsandus. Lisaks saad teada, millised on erakondade tulevikuplaanid metsanduses ja kuidas järgata.