Ministeeriumi tegelik juht

Eestis pole teist kantslerit, kes oleks nii paljudes riigi sihtasutustes korraga tegev. Nõgese 3978eurost kantsleri palka täiendavad nõukogu liikmetasud 1796 euroga, mistõttu on tema igakuine sissetulek vähemalt 5774 eurot bruto.

Ehkki nõukogudest saadav lisasissetulek on märkimisväärne, ei peeta seda peamiseks põhjuseks, miks tippametnik eelistab võimalikult paljudes ministeeriumi haldusalas tegutsevates sihtasutustes olla.

"Ta on väga otsustuskindel, väga tugev ja võimekas administraator, väga tugeva käega. Minu meelest juhib tema ministeeriumi," ütleb riigikogu liige (SDE), endine kultuuriminister ja teatrijuht Jaak Allik.

Nõgest kutsutakse omade seas Pafkiniks. Ta alustas Vanemuise teatris valgustusalal tööd juba 1995. aastal, kui oli kõigest 15aastane. Nõgene peab ennast pigem töönarkomaaniks, kelle kohta võib öelda ajalehepoisist miljonäriks. Kolm aastat pärast Vanemuisesse tööle asumist sai temast valgustusala juht ning 2007. aastal Vanemuise teatri juht. Paratamatult jälitab tema säravat karjääri Reformierakonna vari, ta on partei liige alates 2001. aastast.

Riigikogu liige (SDE) ja mitme teatri nõukogudes istuv Indrek Saar sõnab: "Tegus kantsler kindlasti, aga siia mainesse kuulub ka üldiselt veendumus, et on väga tihedalt seotud erakonnaga, mille liige ta on, ja selle erakonna poliitika teostamisega. See käib sinna maine juurde paratamatult."

Erakordselt poliitiline juhtkond

Eestis on kõik ülejäänud kantslerid apoliitilised ehk nad ei kuulu ühtegi erakonda. Ka erakonna liikmetestest asekantslereid on mõni üksik.

On erakordne, et kultuuriministeeriumi kantsler Nõgene kuulub ministriga samasse erakonda. Veelgi tähelepanuväärsemaks muudab selle tõik, et samas ministeeriumis on spordi asekantsleri rollis juba aastaid pikaaegne Reformierakonna liige Tõnu Seil, kes on samuti kuue erineva spordivaldkonna sihtasutusega seotud.

Aimates, et Äripäev kirjutab Tartu teatri Vanemuise rahastamisest, võtab Nõgene ühendust. "Mulle isiklikult tundub, et teravik on Vanemuise teatri suunas ning sooviks olla kindel, et keegi ei saaks põhjendamatult haiget, kuna selles asutuses töötab 352 väga toredat loomingulist inimest," teatab Nõgene.

Nõgene eitab huvide konflikti

Järgmisel päeval istume kell 8 hommikul kultuuriministeeriumis. Ajakirjanikuga on tulnud kohtuma ka ministeeriumi teatrinõunik Hillar Sein, kes juba tükk aega tagasi püüdis aimu saada, millest Äripäev kavatseb kirjutada. Kantsleri teisel käel istub pressiesindaja Meelis Kompus, kes proovib vestlust õigel rajal hoida. Nõgene avaldab veendumust, et leiab igale küsimusel vastuse. Ehkki keegi veel ei tea, millest hakkab käima jutt, on nad põhjalikult valmistunud. Sellest annavad märku Nõgese ees laual asetsevad välja prinditud paberid, kus on kirjas olulisemad faktid.

Kuid kas ta sooviks? "Ma ütlen teile ausalt, et ma ei oska sellele küsimusele vastata," ütleb Nõgene. Ta lisab, et pärast Urmas Kruuse lahkumist 2014. aastal kutsuti ta Tartusse linnapeaks, ent ta ei võtnud ametit vastu, sest tema kirg on kultuuri- ja spordivaldkond.

"Selleks, et aidata kaasa Eesti kultuuri- ja spordielu arengule, ei pea ilmtingimata minister olema. Ametinimetus ei ole minu jaoks sisust ja kirest tööd teha olulisem," lisab Nõgene.

Nõgene teab, et ministriks asudes tekitaks arvukatesse sihtasutustesse kuulumine huvide konflikti. Kantslerina töötamine annab Nõgesele eelise jätkata kõigis kuues kultuuriministeeriumi haldusalas tegutsevas sihtasutuses, kuhu ta määrati 2013. aastal. Enamikus neist täidab ta nõukogu esimehe rolli

"Toonitan, et riigi valitud sihtasutustes esindan ma Eesti Vabariiki. Ei ole huvide konflikti, kuna ma ei tee ühtegi otsust nende asutuste suunas. Neid otsuseid teeb ainult minister. Ma olen käitunud eetiliselt," väidab Nõgene.

Eelistas kantslerina jätkata

Pole välistatud, et Nõgene eelistas kantslerina jätkata, et mitte käsi kinni siduda ja hoiduda avalikust tähelepanust. Teisalt, kui tal siiski on ambitsioon ministriks saada, aitab erinevatesse nõukogudesse kuulumine teha eeltööd mõjuvõimu laiendamiseks.

Äripäevale väitis üks teine teatri juht, et ehkki Nõgene eelistab Vanemuist, siis on, mis on - Pafkin endale raha kõrvale ei pane - mingi susserdis ta küll pole. Tema sõnul teenis Nõgene Kreisiraadio produtsendina juba niivõrd palju raha, et varastamiseks polegi põhjust.

Kõrvaltvaatajatele jääb vaid nentida, et Nõgesega seonduv üldpildis hea välja ei näe. "Kui see näib sellisena, et need otsused on tänu sellele (erakondlikule taustale - toim) kallutatud, siis ei ole see kindlasti nii, nagu peaks olema. Asjad peavad ka näima objektiivsed. Vastasel juhul tekitab see kahtlusi ja paksu verd," ütleb Saar.

 

Paavo Nõgese kuulumine nõukogudesse ja lisasissetulek

Põhipalk: 3978 eurot (seisuga 1. aprill 2014)

- SA Eesti Draamateater, esimees - 350 €/kuus (bruto)

- SA Eesti Filmi Instituut, esimees - 350 €/kuus (bruto)

- SA Eesti Kontsert, esimees - 350 €/kuus (bruto)

- SA Teater Vanemuine, esimees - 350 €/kuus (bruto)

- SA Kultuurileht, tavaliige - 140 €/kuus (bruto)

- SA Rahvusooper Estonia nõukogu, tavaliige - 255,65 €/bruto

- Hasartmängumaksu nõukogu - 0 €

- Erinevad autoritasud ja ettevõtlustulud

Lisasissetulek ühes kuus: vähemalt 1796 €

Sissetulek kokku ühes kuus: vähemalt 5783 €

Allikas: kultuuriministeerium