Kristjan Lepik: võimalus, mis ei tohiks tõlkes kaduma minna

“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.

Valenciat tabanud üleujutused kinnitasid kahjuks seda, mida siin Vahemere ääres olles olen igapäevaselt näinud ja kogenud − kliimamuutused on kohal. Ja paraku vägagi, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.

Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.

Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.

Kogu maailm liigub üha suurema digitaliseerimise poole, kuid kas ka haridus suudab selle arenguga sammu pidada? Tehisintellekt ja virtuaalsed klassiruumid on juba kohal, muutes õpetamise ja õppimise viise, kuid kas Eesti haridussüsteem suudab selle tempoga kaasa minna? Ja kas ainult tehnoloogia kasutamine hariduses on piisav või vajame ka sisulisi muutusi õpetamismetoodikas?