Kristjan Lepik: võimalus, mis ei tohiks tõlkes kaduma minna
Eesti võimalus on väikese riigina paindlik dekarboniseerimise lahenduste rakendamine, aeglane Saksamaa ei saa siin olla rajaleidja, kirjutab iduettevõtja, Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik.
Selle aasta Eesti majandusringkondades leviv hitt-tekst ei tule Peeter Koppelilt, kuigi ka tema lood on toredad, vaid Euroopa Keskpanga endiselt juhilt Mario Draghilt, kes samuti kirjutab pankuri kohta ootamatult arusaadavalt.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Valenciat tabanud üleujutused kinnitasid kahjuks seda, mida siin Vahemere ääres olles olen igapäevaselt näinud ja kogenud − kliimamuutused on kohal. Ja paraku vägagi, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.