Taimekasvatajad pistavad rinda Hollandi lillevabrikutega

Kevad on taimekasvatajatele kõige kiirem aeg – lähenev naistepäev märtsis ja emadepäev mais kuulutavad hooaja algust ja sageli, kui ilm soosib, kõige suurema käibega müügipäevi. Ammu enam aga ei konkureeri taimekasvatajad ainult kodumaiste firmade toodanguga, vaid peamiselt Hollandist sisse toodud taimedega, mille eeliseks on odavam hind.Ka kasvatajad ei pääse impordist

1996. aastal rajatud Eesti Roos OÜ kasvatab ja müüb roosiistikuid ning lõikeroose. Nende Põltsamaa roosiaiast leiab ca 5000 roosipõõsast ligi 1000 erinevast sordist. Aga enne kui saab roosidega mais kauplema asuda, pakub firma tulpe ja nartsisse.

Et rooside kasvatamiseks on kütmine praegu liiga kallis, hoitakse ettevõtte ühe omaniku Annela Orasi sõnul sibullillede kasvatamisega talvekuudel firma töös ning ostetakse enne enda kasvatatud rooside valmimist hulgifirmadelt oma poes müümise tarbeks roose sisse Hollandist.

“Tulbi ja nartsissi kasvatamisega me kasumit ei teeni. See on lihtsalt rooside kasvatamiseks ettevalmistuse tegemine. Me paneme kasvuhoone küdema, saame töötajatele tööd ning kevadlillede müügist oma kulude jaoks raha n-ö natukene liikuma,” sõnas Orasi. Et firma hulgimüügile keskendunud pole, jäävad tulpide, nartsisside ja rooside müügikogused tuhandetesse.

Ka Hildero OÜ, mis roose kasvatab ja müüb, on sama teed läinud. Et firma talvisel ajal töös hoida, kasvatatakse naistepäevaks tulpe. Roose aga ostetakse oma poe tarbeks enne kohalike rooside valmimist mais sisse hulgimüüjatelt, kes taimi Hollandist toovad.Nõudlus kohaliku toodangu järele suureneb

Samas on inimeste teadlikkus ja huvi Eestis kasvatatud taimede vastu firmade esindajate sõnul iga aastaga järjest suurenenud. “Eestis kasvatamise plussiks on see, et klient saab värske roosi, mis säilib paremini. Välismaalt tulevad nad Eestisse ikkagi päris kaua. Kui pikad tarneajad on, ei oskagi öelda. See kõik oleneb, kui kaua nad laos on olnud ja kust tulevad,” sõnas Hildero OÜ juhatuse liige Aivar Valk. Ehk kui hästi läheb, võib saada värsket kaupa, kui kehvemini, siis pikalt seisnud kaupa.

Väga oluline tegur müügi juures on aga hind. “Hollandist tulevad lilled nii odavalt sisse, et Eestis kasvatatu eest ei soovita rohkem maksta, kuigi see on sissetoodust vaid kuni 20% kallim,” lausus Valk. “Hind peab olema konkurentsis Hollandist toodud tulbi, nartsissi või roosiga, muidu seda väga müüa ei saa. Kui küsida selle eest näiteks kaks korda rohkem, siis ei taha seda keegi,” oli ka Orasi sama meelt.

Eesti ühe suurema dekoratiivtaimede kasvataja OÜ Flores Aed juhatuse liige Peep Promm praegu turul aga üldiseks hinnatõusuks võimalust ei näe. “Meie hinnad on viimase viie aasta jooksul suhteliselt ühel tasemel olnud, kohati isegi langenud. Hollandiga on sama asi, ka tarbija jaoks. Vähemalt kodumaine tootja ei ole saanud oma toodangu eest rohkem raha,” nentis Promm.

Muutused turul

Flores Aed OÜ müüb aastas Prommi sõnul ca 30 000 Eestis kasvatatud lilleamplit ja ligi miljon kevad-suvelille kaubanduskettidele ja lillepoodidele. Vähesel määral ostab firma välismaalt sisse õitsvaid potililli ja toataimi, ent seda aasta-aastalt järjest vähem. “Hulgivahendajaid väga enam vahele ei mahu. Suuremad ketid toovad kõik ise taimi sisse ja lillekauplused saavad ka päris palju otse tellida, nii et vahendaja roll on põhimõtteliselt ära kadumas,” rääkis Promm turul toimuvatest muutustest.

Seega konkureerivad kodumaised kasvatajad järjest enam suurte Hollandi “tehastega” ja Soome kasvatajatega. “Soome tootjad on kliima poolest võib-olla isegi natukene ebasoodsamas piirkonnas kui meie, neil on külmem. Aga samas on neil riigipoolne pindalatoetus, mida meil ei ole,” märkis Promm. See-eest on aga tööjõukulud Eestis veel väiksemad kui põhjanaabritel, ehkki need on ka meil Prommi sõnul kasvamas.  

Kütusehindade kõikumine firma majandustulemusi Prommi sõnul oluliselt ei mõjuta. “Transpordikulu on meie jaoks marginaalse tähtsusega, see mõjutab meid nii vähe. Pigem sööb iga-aastane palgatõus igasugused kasvuvõimalused kohe ära,” nentis ta.Laienemisplaane Flores Aed praegu ei pea, fookus on hoopis efektiivsuse tõstmisel ja seadmetesse investeerimisel. “Üritame olemasoleva pinna peal võimalikult efektiivselt tööle saada oma aiandi,” sõnas Promm.

 

Ostjad tunnevad taimekasvatajate ja -müüjate sõnul järjest enam huvi Eestis kasvatatud taimede vastu. Koostööd tehes suudaksid väiksed kodumaised tootjad pakkuda välismaistele toodetele suuremat konkurentsi, arvab Rikets Tootmise müügijuht Getriin Hermlin.

Hermlini sõnul on lähiajal ettevõtte jaoks oluline järjest suuremas mahus keskkonnasõbralik tootmine. “Näiteks oleme paigaldanud kasvuhoonesse energiasäästlikud kardinad ning järgmise etapina on ootamas veeringlussüsteemi paigaldamine,” rääkis ta lähiajal firmas eesseisvatest investeeringutest. Samuti plaanitakse tootmist laiendada, toodangu variatsiooni suurendada ning teha rohkem koostööd teiste valdkonna ettevõtetega.

“Uus suund võiks olla ühistegevus. See on oluline arenemiskoht mitte ainult taimekasvatuses, vaid ka köögiviljakasvatuses. Koostööd tehes oleksime võimelised pakkuma paremat valikut ning konkurents välismaise toodanguga väheneks,” tõi Hermlin välja ühistegevuse eesmärgi ja suure plussi.Esimesed ühe mütsi alla koondujad Saaremaal

Praegu on jaekettides valdavalt müügil just välismaine toodang. “Eestis on aga väga palju väikeseid tootjaid, kes koostööd tehes suudaksid varustada jaekette piisavalt suure koguse kodumaise toodanguga,” märkis Hermlin. Niisugune ühistegevus töötab praegu väga hästi Lätis. Eestis on Saaremaa maheköögiviljakasvatajad loonud juba ühistegevuse eesmärgil MTÜ Saare Mahe.

Koostegemise vajadusest oli juttu juba ka eelmise aasta 30. detsembril portaalile pollumajandus.ee antud intervjuus, kus Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin lootis, et see aasta toob ühistegevuse aktiveerumise aiandusvaldkonnas, sest eeldused selleks on olemas.“Sektori ettevõtete investeerimisvajadus on suur, loodan, et neil kel plaanid olemas, saavad nendega alustada,” ütles Strastin.