Toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtjad prognoosivad teistest tugevamat kasumlikkuse paranemist, selgus Swedbanki värskest uuringust.
- Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht Artur Leemet nentis, et toiduainetööstuse kasv sõltub uute turgude leidmisest. Foto: Eiko Kink
„Reaalsus on see, et toitu töötlevad ettevõtted ei ole väga rängalt mõjutada saanud,“ ütles Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht Artur Leemet. Uuringu järgi plaanib näiteks 45 protsenti toiduainetööstuse ettevõtetest sel aastal üle poole miljoni euro investeerida. Vaid kümme protsenti ei plaani üldse investeerida.
Swedbanki ettevõtete panganduse juht Heiki Raadik lausus, et toiduainetöösturid jätkavad uue turu otsinguid. „Meie hinnangul on päris hästi juba ka leitud, aga toiduainetöösturid kindlasti ei ole sellega veel rahul,“ lausus ta.
Raadik nentis, et toiduainetöösturid on toodangu väljamüümisel hinnasurve all, kuna konkurents on suuremaks läinud. „Neil on väga raske töö teha,“ märkis ta.
Leemet tõdes, et keeruline on endiselt näiteks põllu- ja kalatööstusettevõtetel. „Selle osa ümbersuunamine, mis läks Venemaale, on keeruline, kuna kõik teised Euroopa tootjad sihivad samu turge,“ nentis ta. Tema sõnul on peamine probleem just värsketes toiduainetes, mille müügiraadius jääb tuhande kilomeetri ulatusse. „Kaugemale jõudes on transpordikulud nii suured, et me ei suuda värskel turul konkureerida,“ ütles ta.
Kuigi uuringust selgub, et ettevõtjad püüavad jõuda Saksamaa turule, on Heiki Raadiku sõnul Eestil konkurentsieelis müüa oma kaupa siiski Põhjamaadele, kuna vahemaa pole sel juhul nii suur kui näiteks Leedul või Poolal. „Leedul ja Poolal on aga eelis Saksamaal, sinna saab müüa ka veidi kallimat toodet,“ nentis ta.
Toiduainetööstuse tulevik võiks Artur Leemeti sõnul seisneda rohkem väiksemahulisemas tootmises. „Meie trumbid on näiteks see, et meie toit on Euroopa Liidu ja USA mõistes ökoloogiline ning äärmiselt kvaliteetne ehk väikeses koguses kvaliteetset toodangut on võimalik müüa mitmekordse hinnaga väiksemates nišipoodides,“ sõnas Leemet. Tema sõnul eeldaks see brändi loomist ja müügimeeskonna tihedat arendamist.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele