Äpardused kaubaveol: põleng juustukoormas ja lömmis pakendid

Kauba saatja vastutab veose pakendi, laadimise ja kinnitamise eest ning vedaja auto korrasoleku ja kinnitusvahendite eest, rõhutas ­ERGO Insurance SE mere- ja tehniliste riskide kindlustuse grupi juht ­Vadim Paltmann.

Paltmanni sõnul on veosekindlustuse eeldus see, et veos on pakitud õigesti, näiteks peab kauba pakend arvestama transpordiviisi. Kui sõidetakse 1000 kilomeetrit, peab tagama, et saadetis ei saa viga ka halvematel teedel rappudes. “Autojuhil oleks küll kena saatjale öelda, kui kauba pakend pole piisavalt tugev, kuid vastutus on siiski saatjal, sest tema tunneb paremini kauba omadusi, nõrkusi ja nõudeid,” selgitas Paltmann.

Levinud viga on Paltmanni sõnul kauba puudulik kinnitamine aluse külge. “Samas polegi mõnd veost võimalik aluse külge kinnitada, see on selleks liiga õrn,” täpsustas ta ja lisas, et sellisel juhul tuleb saavutada kokkulepe, mis on parim lahendus kauba tervena transportimiseks. “Saatja peab mõtlema, mida veos kardab ja millal see võib ümber minna. Vedaja asi on veos kohale toimetada. Ta on kui kapten laevas – kui ta kahtleb, siis enne välja ei sõida, kui veos on ­õigesti laaditud.”

Muljutud pakk tähendab kõlbmatut kaupa

Meditsiinilisi tarvikuid importiva Plusmed Tradingu tegevjuht Kristel Vokk ütles, et nad näevad tihti kahjustunud pakendeid. “Pakendi muljumine võib kaupa oluliselt kahjustada, sest pärast muljumist ei saa olla kindel, et tootele pole tekkinud mikroskoopilist pragu. Kui kastid on viga saanud, siis me ei saa aru, kas pakend on maha kukkunud või on see kuhugi vahele jäänud,” märkis Vokk. Piisab sellest, et pakend on kukkunud meetri­kõrguselt, et õrn kaup saaks rikutud. “Eks logistikakeskustes, kus saadetised automaatselt mööda linti kulgevad, juhtu aeg-ajalt nii mõndagi,” lisas ta.

Kui pärast välispakendi avamist selgub, et muljumine on toote rikkunud, esitakse kindlustusfirmale kaebus. “Tavaliselt käib kauba vastuvõtmine elektroonilise märkmikuga ja sinna polegi kohe võimalik kuhugi märkust kirjutada,” märkis Vokk.  Erimeelsus kindlustajaga

Vokk ütles, et eelmise kindlusfirmaga tekkisid neil pakendi kahjustuste pärast vaidlused. Kindlustaja väitis, et kuigi pakendid olid rikutud, on tooted neis terved, mistõttu pole hüvitisele õigust.“Meie klient ei osta rikutud ja lömmis toodet ja me ei saa panna tootjat tegema uut pakendit, aga kindlustus kahju ei hüvita. Nad ei saa aru, et meditsiinis on asjad teistmoodi. Kindlustus lähtub kindlatest reeglitest ja kui on reegel, et ei hüvitata, kui toode on terve, aga pakend rikutud, siis peame meie ise oma kahju kandma,” ütles ta.Vokk lausus, et nüüd ostab Plusmed Trading veosekindlustuse vedajalt ja probleeme pole hüvitamisega enam olnud.

Oma veose tellimused vormistab ettevõte Balti Logistika kaudu, sest logistikafirmat kasutades on Voki sõnul mugavam. “Kui on oluline, et vedu toimuks kiiresti ja mõistliku hinnaga, tasub logistikafirma kasutamine ära. Mugav on veebi­keskkonnas tellimust sisestada ega pea vastama kümnele küsimusele. Tähtis on, et veosekorraldaja oleks pädev ja asjaajamine kiire,” sõnas Vokk.

Autojuht peaks olema laadimise juures

Ekspedeerimisfirma Balti Logistika Baltimaade juht Joel Timm ütles, et nad lähtuvad oma töös rahvusvahelistest eeskirjadest ja tervest mõistusest. “Kui on näha, et asjad on lihtsalt kilega kinni tõmmatud, anname tagasi­side, et seda tuleb täiendada. Autojuht hindab pakendi sobivust, terminalis vaadatakse, et oleks nagu vaja. Meie sõnum oma alltöövõtjatele on, et peaksite olema laadimise juures. Kui autojuht teeb märkuse, aga kauba saatja arvab, et las jääda, tehakse vastav märge ka dokumentidesse,” lausus ta.

Timmi sõnul on igal kaubagrupil oma käsitlemisreeglid. “Elektroonika ja klaasi puhul ei tee kunagi paha investeerida pakendisse veidi rohkem. Kokkuhoid võib hiljem kurjasti kätte maksta, tekitades asjatuid vaidlusi,” ütles ta. “Hea pakend on oluline, transport on ju kaupade liigutamine ja alati võib midagi juhtuda. Eriti kullerteenuse maailmas, kus kaubad liiguvad mööda liini.”

Vedajal tasub oma õigusi rohkem kaitsta

Vedajale esitatakse sageli nõudeid, mis pole seaduse järgi vedaja vastutuseks, ütles ERGO Insurance SE mere- ja tehniliste riskide kindlustuse grupi juht ­Vadim Paltmann. Tasuks rohkem teada oma õigusi, mitte süü kohe omaks võtta, soovitas ta.

Kurioossed on juhtumid, kus konteiner pannakse veokile, aga hiljem püütakse vedajat süüdlaseks tembeldada. “Saatjal läheb töötuhinas meelest ära, kuidas veos peab olema pakitud. Kui saadetis on õrn ja kinnitada seda ei saa, tekivad vibratsioonist tingitud praod. Vedaja ei ole süüdi ja saatja ei saa ka hüvitist, kui pakend oli vilets,” märkis ta.

“Kui veos jõuab kohale ja selgub, et see on rikutud, on see märk sellest, et pakend polnud piisav. Kui aga saatja ütleb, et on seda veost samal marsruudil sama pakendiga korduvalt teinud, on vaja tellida sõltumatu ekspert, kes annab vastuse.” Vaidluste korral usaldatakse eksperte ja agente. Kui kahju ületab kolm korda omavastutuse, tasuks vaidluse korral kasutada sõltumatut agenti. “Oleme kulud agendile kinni maksnud isegi siis, kui tegu pole olnud kahju­juhtumiga,” ütles Paltmann ja lisas, et aeg-ajalt on olnud juhtumeid, kus kinnituse eest vastutavad mõlemad pooled

Paljud Eesti ettevõtted ei pakenda tooteid transpordile sobilikult, ütles ASi Schenker tegevjuht ­Janek Saareoks.“On palju väga eeskujulikke kaubasaatjaid, kuid suur on ka nende hulk, keda see teema põhimõtteliselt ei huvita. Väidetakse sirge seljaga, et pole nende mure, kuidas logistikapartner veose saatmise lahendab,” lausus ta.Kehtivad ostja reeglid

Olukord turul on ebaühtlane ja pakendiküsimus jääb õhku. “Meie valdkonnas on ostjate turg ja praegu kehtivad nende reeglid. Ükskõik, mis pakendis kaup on, ikka keegi veab selle ära.”Saareoks lisas, et ettevõtete vastutustunne toote pakendamisel on üsna väike võrreldes läänemaailmaga. Ei vaadata, kas kauba vedamine on liikluses ohtlik ja kas toode jõuab kohale tervena. “Olukord turul on üsna kehv,” märkis Saareoks. “Üld­juhul maksab vedaja veose ajal toimunud kahjud kinni, sest kartus tööd ja klienti kaotada on suur.”

Ülejäänud Euroopas on pakendid tehtud sellised, et toode säiliks ja transpordis oleks ohutus tagatud. “Meil ei täida pakend oma funktsiooni ega arvesta piisavalt transpordiga,” sõnas Saareoks.Tema sõnul on probleeme rohkem kodumaal tegutseva kliendiga. “Rahvusvahelisel turul kaubeldes on mõeldud ka pakendile, sest muidu ei võetaks ettevõtet tõsiselt. On ka selliseid ettevõtteid, kes teevad ekspordi jaoks pakendilahendused, aga kodumaise kliendi jaoks ei tee pakendile mingeid kulutusi,” kirjeldas Saareoks.Vaja rangeid nõudeid

Saare­oksa sõnul tahetakse muuta pakendile esitatavaid nõudeid ja ettevalmistamisel on määrus, millega pannakse saadetise pakendi eest vastutama tootja. “Praegused meetmed on liiga üld­sõnalised ega rakendu kauba saatja vastu,” ütles Saareoks. “Praegu on liikluses olukord väga halb. Maanteel tulevad veokid vastu ja me ei aimagi, mis olukord autodes on. See on distsipliini ja hoolsuse küsimus,” lausus ta.