Kuigi Euroopa riikide vahel on piirid avatud, ei ole piirid kadunud internetist, kus inimesed ei saa osta filme või muusikat, kui nad ei ole n-ö õiges riigis, rääkis Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.
- Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip Foto: Andras Kralla
"100 miljonit eurooplast tahaksid sisule ligi pääseda kõikjal Euroopas. Inimesed maksavad hea meelega filmide või muusika eest, aga kui nad proovivad, siis neile öeldakse, et nad on pärit valest riigist. Nad on lukus ukse taga. Suletud uksed ei ole see, mis meile kasu toob," kõneles Ansip täna Brüsselis antud pressikonverentsil.
Ta meenutas, kuidas aastaid tagasi avati Euroopa piirid ja inimesi ei lahuta enam aiad või müürid. Veebis on need piirid aga endiselt olemas, sest Euroopas ringi liikudes on võimalik kuulata muusikat või vaadata filme ainult selles riigis, kust need on ostetud. Ansipi sõnul müüb vaid 7% Euroopa väikestest ja keskmistest ettevõtetest oma tooteid üle riigipiiride. Kui aga reeglid oleksid kõigis liikmesriikides samad või praegusest lihtsamad, müüksid tema sõnul rohkem kui pooled ettevõtted oma tooteid väljapoole kodumaa piire.
"Internet tundub piirideta, kuid asjade internet on piiride sees. Meil ei ole Euroopas veel digitaalset ühisturgu. Tarbijad ja ettevõtted on digitaalselt piiratud, nad ei saa valida või vabalt liikuda. Selline asi on 21. sajandil absurdne," rääkis Ansip.
Täna lepiti volinike kolleegiumis kokku, et edasi on vaja tegutseda kolmes valdkonnas.
Esiteks tuleb tekitada digitaalmaailmas ühtne turg, mis tähendab, et inimestele tuleb tagada ligipääs digiteenustele ja -kaupadele väljaspool piire. Sarnaselt tuleks kehtestada ettevõtetele vähem piiranguid, kui nad müüvad teistesse ELi riikidesse.
Teiseks tuleb paika panna konkreetsed reeglid kõigile turuosalistele, nii traditsioonilistele tegijatele kui ka uutele tulijatele. Kolmandaks tuleb tegeleda andmete, oskuste ja ühiste standarditega euroopa tööstuste ja kodanike jaoks, et oleks kasu digitaalsest majandusest.
Ansip kinnitas ajakirjanikele, et 6. mail on ta nende ees tagasi juba konkreetsete lahendustega.
"Mul ei ole illusioone, see on raske võitlus. Meil peavad olema ambitsioonid, vastasel juhul ootab Euroopa veel palju aastaid, selleks et nautida neid põhilisi internetivabadusi," sõnas ta.
Ansip tutvustas täna Brüsselis toimunud pressikonverentsil Euroopa Komisjoni esimese arutelu tulemusi digitaalse ühtse turu strateegia üle. Strateegiaga määratakse peamised valdkonnad, millega komisjon hakkab tegelema, et jõuda nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele kasulike tulemusteni. Prioriteedid on parandada tarbijate ja ettevõtjate juurdepääsu digitaalsetele kaupadele ja teenustele, kujundada digitaalsete võrkude ja teenuste jaoks soodne keskkond ning luua pikaajalise kasvupotentsiaaliga Euroopa digitaalmajandus ja -ühiskond.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.