Panustame vangidele 5 mln eurot enam

Tänavuse pea 50 miljoni euro suuruse vanglateenistuse eelarvega peaks kaetud saama ümmarguselt 3000 vangiga ja 5000 kriminaalhooldusalusega seotud kulud. Kui 2005. a kulus riigil justiitsministeeriumi andmetel ühe päti ülevalpidamiseks 400 eurot kuus, siis kolme aasta eest oli see summa juba pea 1000 eurot ja selleks aastaks on planeeritud 1300 eurot kuus, mis on kõrgem kui Eesti keskmine palk. Kusjuures ühe vangi toidule kulub riigil kuus mitte rohkem kui 40 eurot, mis on neli korda vähem kui sõduri toidukulu.

„Vanglate puhul ei saa viimastel aastatel rääkida olulisest protsentuaalsest tegevuskulude kasvust, pigem on see üldnumbrite kasv võimaldanud vältida suurt mahajäämust palgaturust ja kompenseerinud sisseostetavate teenuste hinnatõusu,“ ei näinud justiitsministeeriumi vanglateenistuse valdkonna asekantsler Priit Kama midagi halba vangidele aasta aastalt kasvavates kuludes nii kinnistutesse kui ka kõikvõimalikesse spetsialistidesse.

Vanglate rahastamine tulevikus ei vähene

Küsimusele, kas kõik tehtud kulutused on ka tulemust väärt, ja kuidas mõõdetakse tulemust ning kuidas näeb tulemust maksumaksja, vastas Kama, et eraldi hinnatakse vangidega tehtava taasühiskonnastamis- ja haridustöö tulemusi, vangide toime pandud rikkumisi ning vanglapersonali kvalifikatsiooni ja oskusi. See toimub tema sõnul eraldi vanglate kaupa, arvestades seda, milliseid vange ühes või teises vanglas hoitakse.

Kama uskus, et ettenähtavas tulevikus ei muutu oluliselt vanglate kulude osakaal riigieelarves, konkreetsed rahanumbrid sõltuvad ilmselt ka edaspidi palgaturu arengust ja sisendhindadest. „Arvestades seda, et Põhjamaad, kelle hulgas on Soome oma enam kui 5500 eurose igakuise kuluga vangi kohta pigem tagasihoidlikul kohal, ei arva veel, et nende tasuvuspiir oleks saabunud, jääb Eesti vanglate tegevus meie eluajal selgelt piiratuks võimalustega, mitte vajadustega,“ toonitas asekantsler.

Selline "tasuvuspiir" ei saa Kama sõnul sõltuda ainult vangla ja kriminaalhoolduse tegevusest, vaid vanglateenistuse ettevalmistustöö kasutegur sõltub sellest, kuivõrd suuresti riiklik sotsiaalsüsteem ja omavalitsused suudavad vanglast vabanenuid vastu võtta.

„Kui rääkida vangide arvu ja kulude suhtarvust, siis tõepoolest, kulud vangi kohta kasvavad. Esmalt tuleneb see sellest, et Eesti vanglasüsteem läheb järk-järgult laagertüüpi vanglatelt üle üksikkambritele. Laagertüüpi vanglad ei sobi kaasaegseks vanglatööks, sest neis on keeruline vange õigele teele aidata ja vältida vanglakultuuri edasikandumist vanadelt noortele. Kambervanglates aga piiratakse vangide omavahelist suhtlust, et hoida ära kuritegelike teadmiste levimist ja tegeletakse aktiivselt vangi õiguskuulekale käitumisele suunamisega,“ selgitas justiitsministeeriumi avalike suhete juht Katrin Lunt kulude kasvu tagamaid.

Vang saab töö eest kuni 200 eurot

Tänapäeval ei ole Lundi sõnul valvuri töö ainult vangide valvamine. „Tänapäevase vangistuse eesmärk on vangi õiguskuulekale teele suunamine ja taasühiskonnastamine. Selleks, et vang saaks vabanedes ühiskonnas hästi hakkama, aidatakse tal vanglas toime tulla alkoholi- ja uimastiprobleemidega, toetatakse hariduse omandamist, riigikeele õpet, kutseoskuste õpet ja töökogemuste omandamist. Kõik alla 64aastased meditsiinilise vastunäidustuseta vangid on kohustatud töötama või õppima. See kõik nõuab asjakohase haridusega võimekaid vanglatöötajaid,“ rääkis Lunt.

„Seega, kui okupatsiooniaja pärandina piirdus aastakümneid vanglate kui poolsõjaväelise suletud süsteemi mõte vangide kinnihoidmisega, siis tänapäevase vanglatöö eesmärk on muuta neid, kellest võivad saada seaduskuulekad kodanikud, ja pidada turvaliselt kinni neid, keda pole võimalik muuta,“ lisas ta.

Kinnipeetavate isikute tööhõive tagamise ja kinnipeetavate tööoskuste arendamisega tegeleva ASi Eesti Vanglatööstus juhataja Voldemar Nellise sõnul töötab vanglates umbes 160-180 vangi. „Keskmiselt saavad kinnipeetavad 150-200 eurot kuus. Samas on nii kõrgemaid kui madalamaid palku. Harva on kinnipeetav tööl täisajaga, kuna nad kõik läbivad koolitusi, sotsiaalprogramme, kohtumisi jne,“ rääkis Nellis.

Vanglatööstuse juhi sõnul laekub töötasu riigi arvele ja sealt siis vangla jaotab edasi, kuidas täpselt, seda Nellis kommenteerida ei osanud, aga kõike kätte nad ei saa. „Osa rahast läheb nõuete katteks, kui neid on, osa vabanemisfondi, mis makstakse välja, kui vang vabaneb, osa raha saavad kasutada vanglakaupluses,“ selgitas ta.

Kuivõrd hästi üldse sujub vangidega töö? Mis on suurimad probleemid? Nellise sõnul töötab ettevõte suuresti nagu kutsekool, ainult et isemajandav kutsekool. Tööliste efektiivsus on vähemalt kolm korda väiksem kui tavaettevõttes. Viimati sai ettevõte riigilt otsedotatsiooni 2007. aastal. „Tööjõu voolavus on 80% ümber, ehk teisisõnu me õpetame kinnipeetava välja ja ta lahkub vanglast. See on ka majanduslikus mõttes suurim probleem,“ vastas Nellis.

Kuigi vangide ja ametnike suhtarv on Eestis viimastel aastatel Lundi sõnul paranenud, mille kohaselt on praegu 2-3 vangi peale üks töötaja, tegeleb vangi kinnipidamise tagamisega Eestis kaks kuni kolm korda vähem ametnikke kui Skandinaavia vanglates, mille taset ettenähtavas tulevikus saavutada ei plaani.

Vangide arv endiselt liiga suur

Kuigi viimastel aastatel on vangide arv jõudsalt vähenenud, siis Eestis on vangide arv endiselt liiga suur, palju suurem kui mujal Euroopa Liidus, ja kaugelt enam ka Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisest. Numbritest rääkides ütles Lunt, et 2006. aastal oli 100 000 elaniku kohta 321 kinnipeetavat ja 587 kriminaalhooldusalust, 2012. aasta lõpuks 262 kinnipeetavat ning 526 kriminaalhooldusalust. „Vangide arvu vähendamine on üks olulisi kriminaalpoliitika prioriteete,“ toonitas ta.

Vangide arvu vähendamine on seotud justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul kuritegevuse üldise tasemega, mis on Eestis järjepidevalt langenud. "Nii kuritegevuse taseme kui vangide arvu vähendamine on mõlemad Eesti kriminaalpoliitika prioriteedid, mistõttu oleme selles suunas pidevat tööd teinud. Teine pool vangide arvu vähenemisest on muude karistusalternatiivide lisandumine. Inimese ühiskonnast eraldamist võimaldavad karistusalternatiivid on uute kuritegude ennetamise mõttes vangistusest parema tulemuslikkusega, mistõttu on valitsus toetanud ka läbi seadusloome selliste alternatiivide võimalikult laia spektrit. Lähtuvalt riigikogu poolt vastu võetud kriminaalpoliitika arengusuundadest tuleks vangistust kasutada vaid ühiskonnale ohtlike kalduvuskurjategijate puhul," teatas Tuulik.

Kriminaalhooldusaluste arvu vähenemise taga on Tuuliku sõnul eelkõige kohtus süüdimõistetud isikute arvu vähenemine, kuid ka mõningane karistuspraktika muutus, mille kohaselt on viimastel aastatel suurenenud tingimisi karistuse mõistmine ilma kriminaalhoolduseta.