Odav rubla nülib puidusektorit

Venemaa vastusanktsioonina kehtestatud impordikeeld ELi toidukaupadele on selgelt langetanud piima- ja lihatoodete hindu. Järgmisena võib see mõjutama hakata puidusektorit.

„Mõju võib avalduda sektorites, kus rubla nõrkus kahjustab konkurentsivõimet Venemaa odavama toorme või Venemaa toodete odavama hinna kaudu, eelkõige puidusektoris,“ ütles Perens sel nädalal Bloombergile antud intervjuus. „Räägitakse, et Venemaa odav puit otsib turgu. See on järgmine valdkond, kus probleemid võivad tekkida,“ märkis pangajuht.

Mõju kogu maailmale

Metsa- ja puidutööstuste liidu juht Ott Otsmann kinnitab, et säärane mõju võib tõesti olemas olla või tekkida. „Selge see, et tootjaid ja tootjariike on turul palju. Kui ühe või teise maa mahud on suured, võivad hinnatasemed saada mõjutatud. Vene mõju ei puuduta ainult Eestit, vaid kogu maailma puiduturgu,“ rääkis Otsmann.

Tema sõnul on ka varem ette tulnud, et mõni suurema tootmisega riik mõjutab turgu nii, et langetab enda hindu. „Näiteks Lõuna-Rootsis tehakse meiega paljuski sarnaseid tooteid ja nemad on oma hindadega alla tulnud. Priit Perensi väljatoodud mõju võib Venemaa poolt täiesti olemas olla küll, jah - kui Venemaa hakkab turgudele pakkuma sama kaupa odavama hinnaga ja mõjutab niimoodi konkurentsitingimusi. See viib hinda allapoole küll,“ nentis Otsmann ja leidis, et Eesti turule teeb see ju head, kui saab puitu soodsalt sisse osta. „Kui nad hakkavad seda soodsamalt pakkuma, siis on see ju iseenesest hea,“ lisas Otsmann.

Saematerjalitootja Toftan ASi juhi Martin Arula sõnul on Vene puidueksport kasvanud. „Statistika kinnitab liikumist Priit Perensi poolt viidatud suunas. Vene puidueksport on kasvanud 2015. aasta esimese kahe kuuga 3%," ütles Arula.

Venemaa ei suuda turgu põhja lasta

Kasv on täheldatav kõigil Venemaa sihtturgudel, eriti Hiinas (20%) ja Egiptuses, paranenud on Venemaa turuosa ka kõigis Euroopa tarbijamaades. "Langenud on Venemaa eksport SRÜ riikidesse ning Jaapanisse,“ lisas Arula. Tema sõnul on õnneks hetkel suhteliselt tugev nõudlus USA-s ja see kombinatsioonis Hiina tarbimisega hoiab Euroopas olukorra pingelise, kuid veel mõistlikuna, vaatamata globaalsele ülepakkumisele.

„Vene puit on hetkel odavam, kuid Vene piiratud tootmisvõimsused ei suuda ilmselt turge põhja lasta. Hindu allapoole korrigeerida on tulnud kõigil turuosalistel, peamiselt küll ületootmise tõttu, mitte niivõrd otseselt Vene mõju tõttu,“ märkis Arula.

Ta möönis, et tema oleks rohkem murelik siis, kui Hiina tarbimine drastiliselt väheneks, sest Venemaa osakaal maailma puidutoodangus ja ekspordis on alla 10%. „Pigem „kõrvetab“ mõne teise turuosalise tootmismahu või nõudluse kasv või kahanemine - Vene puidutööstus on pigem tuntud kui hinnasolkija, mitte turusulgeja. Hetkel on seda ohtu tunda vaid Egiptuses,“ möönis Arula.

Eestis ostetakse Arula sõnul Vene saematerjali edasitöötlemiseks küllalt palju, sadades tuhandetes kuupmeetrites, aga oluliselt vähem, kui Eestis ise toodetakse. „Maailma puiduturg on erakordselt komplitseeritud, aga selge, et odav kodumaine raha on väga tugev ekspordiargument," selgitas Arula. "Nagu öeldud, on tootmisvõimsused Venemaal piiratud, nende kasvatamine nõuab investeeringuid, mida paraku praegu ei ole, kuna pangandus on seoses rubla olukorraga „välja lülitatud“ ja see piirab investeerimistegevust.“

Idanaaber tegi endale karuteene

ASi Hekotek tegevjuhi Eiki Einpauli hinnangul teeb rubla odavnemine eksportööride elu kindlasti kergemaks ja selle najal oleks Venemaa ilmselt võimeline maailmaturul rohkem müüma, kuid ta pole kindel, kas Venemaa suudab nii palju toota.

„Maailmaturu mastaabis pole Vene turu kogused nii suured, et see puiduhinda nii palju mõjutaks. See, kui rubla odavneb, ei tähenda, et maailmaturu hind kukuks. Üks-ühest seost pole võimalik välja tuua,“ seletas Einpaul.

Lisaks tegi Venemaa tema sõnul endale karuteene, kui ähvardas ümarpalgi tolle tõsta. „See tegelikult vähendas oluliselt Venemaal toodetava metsa mahtu. Ilmselt seda nad ette ei näinud. Kuid see olukord pole tänaseni täielikult taastunud,“ rääkis Einpaul. Ta lausus, et samuti on Venemaal suured valuutaprobleemid ning klientidel raha ja krediidi saamine järjest keerulisem.

Suure-Jaanis asuva saeveski OÜ Combimill Sakala tegevjuhi Margus Kohava sõnul on aeg, kui Venemaalt tasus ümarpalki osta, otsas. „Transport läheb liiga kalliks, kui seda Venemaalt Eestisse tuua,“ sõnas Kohava. „Palki ei kannata sealt enam tuua, need ajad on möödas. Tooraine tuleb vääristada suhteliselt lähedal paigale, kus toore kasvab.“ Combimilli grupi üks eestvedajaid, ASi Ecobirch nõukogu esimees Peedo Pihlak lisas, et pigem üritavad nad tulevikus Venemaalt saematerjali osta.